Justiitsminister Urmas Reinsalu ei suutnud veenvalt põhjendada, miks lõpetas prokuratuur menetluse Eestis elava Sudaani kodaniku Muhammad Ibrahim Uthmani suhtes, kes ründas füüsiliselt oma kaastöötajat, leiab Konservatiivse Rahvaerakonna Riigikogu fraktsiooni esimees Martin Helme.
Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon esitas justiitsministrile arupärimise, et saada teada, mis jättis prokuratuur Uthmanile karistuse määramata, vaid lõpetas menetluse väitega, et selle vastu puudub avalik huvi, samas kui karistusseadustik näeb kehalise väärkohtlemise eest ette rahalise karistuse või vangistuse. Uthmani on meedia teatel sattunud korduvatesse konfliktidesse siinsete elanikega ning tema peale on esitatud korduvalt kaebusi politseile.
Justiitsminister Urmas Reinsalu andis küsimustele pika ja puikleva vastuse. (Loe Riigikogu stenogrammist!)
Martin Helme sõnul näitasid Reinsalu vastused, et riik soovib varjata või kinni mätsida valitsuse ja ka prokuratuuri suutmatust avaliku korra tagamisel.
„Me teame, et meil on küll ja küll juhtumeid, kus tegelikult mingitki reaalset karistust füüsisele väärkohtlemisele ei järgne. Lihtsalt lükatakse kaustad nii kaugele sahtli põhja, kui võimalik ja kui tähtajad on täis tiksunud, siis tehakse oportuniteet ära ja kogu lugu. Me teame ka, et hoolimata sellest, et selline käitumine, mida kasutati praegusel juhul Uthmani juhtumi puhul, on tavaline,“ ütles Helme.
Ta osutab, et kui riik ja prokuratuur tahavad, siis suudavad nad olla väga ranged. „Mõnikord piisab Facebookis tehtud ähvardusest peaministri suunas, millel ei ole tegelikult mingisugust reaalset ohtu realiseeruda, kui kogu riik lendab täie võimsuse ja raskusega peale. Leitakse paragrahvid, leitakse karistused. Nii et prokuratuuri käitumine on kahepalgeline ja näitab hoolimatust meie inimeste vastu. See näitab hoolimatust kuriteoohvrite vastu ja tegelikult äärmist taktitundetust juhtumi puhul käitumisega.“
Helme sõnul on Eestis immigratsioon terav ühiskondlik teema ning avalikkusel on hulk hirme seoses immigrantidega. „Me teame juhtumeid ja lõputuid lugusid naaberriikidest, kuidas Aafrikast ja Lähis-Idast pärit käitumine, teine kultuuritaust viib olukorrani, kus kuritegevus kasvab hüppeliselt just immigrantide hulgas. Me teame, kuidas naaberriikides politsei ja prokuratuur kasutab ühte standardit põliselanike suhtes ja teist standardit immigrantide suhtes. See standard on selgelt põliselanike kahjuks. Mina ütleksin küll praegu, et prokuratuur on tegelenud rassismiga Eesti rahva vastu, sest ta käitub eestlaste suhtes ja Eesti inimeste suhtes halvema standardiga kui sisserännanute suhtes.“
Helme sõnul ei saanud avalikkus vastuseid küsimustele. „Miks inimesele anti elamisluba, ehkki ta sisenes Eestisse illegaalselt? Miks inimesel on ikka veel elamisluba, ehkki ta on Eestis rikkunud seadust ja on olemas paragrahvid ta Eestist väljasaatmiseks? Miks siis ei karistata, kui on võimalik? Miks ei tagata avalikku korda, kui oleks võimalik? Miks ei näidata rahvale, et ollakse nende eest väljas ja nende poolel? Kas ei ole tahtmist või suutlikkust, igal juhul on tegemist häbiväärse juhtumiga.“
UU
LOE LISAKS: Tallinna lähistel kolleegi löönud Sudaani moslemist löömamees pääses avaliku huvi puudusel kriminaalasjast