Pärast aastaid kestnud lõtva immigratsioonipoliitikat on Rootsi rahvas aru saanud, mis see neile maksma on läinud. Rootsi parempoolse, immigratsiooniteema ümber ühinenud koalitsiooni võit 2022. aasta septembris võimaldas seada kahtluse alla sotsiaaldemokraatliku partei enam kui seitse aastat kulgenud tee.
Rootsi rändeminister Maria Malmer Stenergard teatas Saksamaa rändepoliitika täielikust vastandist, äsja jaanuari lõpus heaks kiidetud kindlatest meetmetest sisserände ohjeldamiseks, olgu see siis seaduslik või illegaalne. Nii on aasta pagulaste kvooti langetatud 6400-lt 900-le, tugevdatud on piirikontrolli ja kasutusele on võetud paberiteta ringlevate isikute DNA-pass. Kuigi eelmine valitsus tegi perekondade taasühendamisele lõpu, ei olnud see 180° pööre rändepoliitikas nii põhjalik.
Rootslased on seni olnud migrantide vastuvõtmise poolt. 2017. aastal soovis 53% neist oma riiki rohkem pagulasi. Andmed, millele tugineb migrante toetava ühenduse Caritas Rootsi tegevdirektor George Joseph: “Enamik uuringuid näitavad, et umbes 60% elanikkonnast suhtus rändesse pooldavalt veel paar aastat tagasi,” meenutab ta. Mis võis panna rootslasi meelt muutma?
2015, muutuste aasta
2015. oli pöördeline aasta. Rootsi oli oma rahvaarvult (2015. aastal 9 747 355) Euroopa Liidu kõige heldem riik migrantide vastuvõtmise osas. Ainuüksi tol aastal võttis riik vastu üle 160 000 varjupaigataotleja. Kokku sisenes aastatel 2010–2016 Rootsi pinnale 450 000 migranti. Nende hulgas on 67% moslemid. Nüüdsest on 8% elanikkonnast moslemi usku: 2050. aastal peaks see viimaste avaldatud uuringute kohaselt ületama 30% piiri.
Sellise hulga erinevatest kultuuridest pärit indiviidide vastuvõtt ei saanud toimuda ilma ebameeldivusteta. Vahetult enne 2022. aasta parlamendivalimisi tunnistas sotsiaaldemokraatlik peaminister Magdelena Andersson silmatorkavat ebaõnnestumist: “Riigis on õitsele puhkenud segregatsioon, nii et Rootsi ühiskond jaguneb nüüd paralleelühiskondadeks. Me elame samas piirkonnas, riigis, kuid hoopis teises reaalsuses. »
Kuritegevuse kasv
Immigratsioon on toonud endaga kaasa terve rea negatiivseid mõjusid, millest esimene on kuritegevuse kasv. Üha rohkem vägivaldseid kuritegusid pannakse toime riigi suuremates linnades. Konservatiivne peaminister Ulf Kristersson nimetas 20. jaanuaril nende kurjategijaid koduterroristideks, öeldes, et “see kuritegu ei lõpe iseenesest. Need inimesed tuleb luku taha panna, need, kes ei ole Rootsi kodanikud, tuleb riigist välja saata, ”rõhutab ta.
Koos massilise migrantide sissevooluga on tekkinud relva- ja narkokaubandusega seotud jõugud. Ainuüksi 2021. aastal registreeriti riigis vähemalt 335 tulistamist, 46 surma ja 112 vigastatut. Ametivõimude andmetel on 85% nende tegude toimepanijatest sündinud välismaal või sisserändepäritolu. Muude kuritegude ja väärtegude puhul on välismaal (peamiselt Põhja-Aafrikas, Sahara-taguses Aafrikas ja Afganistanis) sündinud inimesed üleesindatud. See on nähtus, mille Rootsi võimud nüüd avalikult hukka mõistavad ja peatada kavatsevad.
Julien Tellier,
Bouleard Voltaire