EKRE poliitik Mati Kuklane teeb oma traditsioonilise möödunud nädala sündmuste ülevaate.
“Valitsus kiitis kolmapäeval heaks ja saatis Riigikogusse tuleva aasta riigieelarve eelnõu, mille maht ületab 19 miljardit eurot. Tuleval aastal riigi kuludest kärbitava 132 miljoni euro puhul jääb silma röögatu ebavõrdsus: kultuurilt nülib valitsus teistega võrreldes seitse nahka, pihta saavad ka haridus ja teadus, kuid näiteks siseministeerium pääseb pea kärpevabalt.
Eesti Konjunktuuriinstituudi juht: valitsus on aja ära raisanud ja selle hind on ränk. Eesti inimeste majanduslik kindlustunne on praegu aegade madalaim ja see on ka Eesti inimeste ja ettevõtete majandusärevuse taga. Laenuraha odavneb, ent inimesed ei saa tagasimaksetega hakkama. Euribor on viimastel kuudel kiiresti kukkunud ja ka pangad on pisut oma laenumarginaale allapoole toonud, kuid samal ajal on kodumajapidamiste viivises laenude maht aastaga kasvanud koguni ligi 60 protsenti.
Kui kevadel statistikaameti avaldatud esialgsetel andmetel oli valitsussektori eelarve puudujääk eelmisel aastal 3,4 protsenti sisemajanduse kogutoodangust (SKT), siis nüüd on amet täpsustatud andmetel muutnud selle palju väiksemaks. 2023 aasta SKP oli 37,7 miljardit eurot, kukkudes aastaga 2,7%. Kui arvestades ka inflatsiooni, siis kukkumine ikka väga ränk. Kui uskuda rahvusvahelisi organisatsioonide tabeleid, oleme juba maailma punane latern, ühes klubis Sudaani, Haiti ja Argentiinaga. Kusagilt leiti 150 miljonit, mis aitas võlataseme tõmmata allapoole 3% taset, et vältida EL sanktsioone. Paber kannatab kõike.
Liberaalide hirmuks käib nende kõnepruugis parempopulismi tont mööda Euroopat. Nädalavahetusel võitis Austrias toimunud parlamendi valimistel konservatiivne Vabaduspartei. Libepopulistidele ei mahu see kuidagi pähe, et konservatiivide populaarsus kasvab mühinal. Meie liberaalid muidugi eriti ei muretse, sest küll e-valimised aitavad ja saavad oma sigadustega jätkata.”