Maaleht avaldas nädalavahetusel lugemiseks loo „Jaan Tammsalu „Vaimuelu“ avasaates: üle pika aja olen hirmu tundnud.“ Langenud vaimulik tunnistab, et kuigi ta on vilunud esineja, siiski on esimese saate ootus olnud ärev.
„Olen kartnud, üle pika aja olen hirmu tundnud, aga tundub, et nüüd on muretsemisel lagi käes,“ märgib Tammsalu ning lisab, et mõistab hästi, et tema puhul on hetkel tegemist ilmselt kõige tuntuma vaimulikuga Eestis ning selgitab lühidalt oma praegust positsiooni kirikus. Kuigi seda võib nimetada teatud mõttes ooterežiimis olekuks, lubab Tammsalu, et end tsenseerima ta saadetes ei hakka, ühtki teemat ei väldi ning omalt poolt on mikrofoni ees avatud kaartidega,“ vahendab Maaleht.
No see leksikon on tuttav, kaardimängu harrastas veel välipreester Otto Katz. Ja Tammsalul oli vaja „lahtiste kaartidega“ mängida kõigepealt oma naistega, siis ei oleks neid praeguseid ja eelmiseidki jamasid.
Sellel, et Tammsalu „mõistab hästi, et tema puhul on hetkel tegemist ilmselt kõige tuntuma vaimulikuga Eestis“, on lihtne selgitus: surmapatule luxuria lisandus surmapatt superbia, muud midagi.
See on meie eesti meedia üks iseärasusi: nii kui on saadaval mingi kurikael, krabatakse see kohe saatejuhiks – nagu roolijoodik Maire Aunaste või juveeliäri röövija Alex Lepajõe. Ka Jürgen, kes üritas ilmatüdruk Maritit Kanal 2 meeste käimlas perversselt ära vägistada, oli kohe võetud tööle Tallinna Linnameediasse. Sest ta on nii hinnaline kaader!
Maaleht tutvustab: „Pikemalt peatub avasaade alapealkirjaga „Usu tõelisus“ sellel, miks inimesed üldse tänapäeval usuvad Jumalasse, tahavad käia kirikus ning mis neid selle juures hoiab.“
Miks käivad? Äkki sellepärast, et nendele on tänu Tammsalule jäänud mulje, et seal kirikus saab naisi sebida.
+ + + + + + +
Muide, Jaan Tammsalu rääkis seksuaalhälbeid jõuliselt rehabiliteerima hakanud ETV saates Pealtnägija, et ta lõi hiljuti ajalehega kärbse maha, aga kärbes tõusis hiljem surnuist üles ja minema lendas.
See tuntud kujund – inimese mahalöömine ajalehega – vajab meie veebiajal täpsustamist: paberlehti trükitakse ja loetakse vähe, põhirõhk on internetis avaldataval informatsioonil, aga inimese mahalöömine sülearvuti või mobiiliga teeks seda sõnumit laialivalguvamaks.
Aga appi tõttas Postimees: seal ilmus lugu „Tallinna abilinnapea võrdleb eestikeelsele haridusele üleminekut inimõiguste rikkumisega“.
Ja see näide lubabki sõnastada uue kujundi: inimese mahalöömine artikli pealkirjaga. Sest lugu on tasuline, paljud piirduvadki pealkirjaga, sest sageli ei närikski kogu järgnevast reeglina ebaprofessionaalsest hämast läbi. Ja selle loo peakangelase, pealkirja järgi otsustades aga peasüüdlasega Andrei Kantega on seega asjad ühelpool. Temaga on siis kõik selge.
Postimees viitab ajalehe Pealinn loole „Eestikeelsele õppele üleminek võib kaasa tuua inimõiguse rikkumise“, aga jätab oma kiirlugejatele targu mainimata, et härra Kante vastas küsimusele ÜRO ekspertide sellesisulise avalduse kohta.
„Järgmisest õppeaastast läheb õpe eestikeelseks kõikides vene lasteaedades ja vene koolide esimestes ja neljandates klassides ning nendesse õppeasutustesse hakatakse suunama ka eesti lapsi. ÜRO ekspertide meelest võib see muutus Eestis kaasa tuua inimõiguste rikkumise,“ öeldakse Pealinna artikli sissejuhatuses.
Kahjuks serveerib Postimees siinse „vene maailma“ (Vene kool Eestis, Toom jne) poolt initsieeritud ÜRO asjapulkade „juurdluse“ jutupunkte Kante isikliku arvamusena, mis on pahatahtlik vassimine.
Intelligentse ja eesti keele suhtes heatahtliku ja kaitsva Tallinna abilinnapea Andrei Kante vastus puudutab hariduskvaliteedi võimalikku langemist ÜRO ekspertide hoiatuse valguses: reformi käigus ei tohi hariduse kvaliteet langeda, sest Eestis elavatel lastel ja noortel on õigus heale haridusele, arvab Kante. Punkt.
Teie aga panite oma tööd alles alustava korraliku inimese pealkirja sisse, nagu mingi kurjami Raekoja platsile häbiposti külge.
Nii et kui võrrelda Postimehe ja Pealinna lugejate kommentaare, siis erinevad nad nagu öö ja päev. Postimehes vaenatakse, Pealinnas vaagitakse.
+ + + + + + +
Leedu president Gitans Nausēda kirjutas alla korraldusele võtta ära Leedu kodakondsus iluuisutajalt Margarita Drobjazkolt, kes sai selle erandkorras 1993. aastal, teatab ELTA.
President võttis Drobjazkolt ja tema mehelt Povils Vanagsilt ka Gediminase ordenid, kuna see paar osales Sotšis Putini lähikondlase Dmitri Peskovi naise Tatjana Navka „Luikede järve“ etenduses.
Leedu seadus lubab võtta erandkorras antud kodakondsuse nendelt, kes oma käitumisega ohustavad Leedu rahvuslikku julgeolekut.
Võrreldes Yana Toomi õõnestustegevusega on Drobjazko patud lihtsalt ühe Kaia Kanepi intellektuaalse tasemega sportlase isekas rumalus.
Ivan Makarov
Литовский прецедент: Яну Тоом вполне можно лишить полученного по блату гражданства