Pärast 23. oktoobri meeleavaldust vabaduste kaitseks on läinud erineva tasemega aruteludeks mitmel teemal. Ja asi ei puuduta ainult vaktsineerimist. Kokkupõrke kurioossuse ilmestas Delfi ajakirjanik üleskutsega armastatud laulja Tõnis Mägi tühistamiseks. Paljuräägitud sallivus on ammu unustatud.
Postimees vastas tühistamisjutule täna kummalise juhtkirjaga, mis suures osas rääkis küll sellest, et valitsus annab tervisekriisis segaseid sõnumeid, kuid pidas vajalikuks lõppu lisada lause: „Ja veel. Meie arvamused võivad ju korraks erineda, aga me oleme ikka sinuga, Tõnis Mägi!“ Mis mõttes korraks erineda? Et peksame kõigepealt inimese läbi ja kui erimeelsus lahendatud, siis viime laiba arsti juurde?
Nii, et lisaks võitlusele vaktsineeritute ja mittevaktsineeritute, vasakpoolsete ja parempoolsete, liberaalide ja konservatiivide, liberaalsete konservatiivide ja konservatiivsete konservatiivide, isegi teadlaste ja meditsiinitöötajate, käib võitlus ka meediamajade vahel. Peaasi, et intriig oleks püsti, peaasi, et eviks eriarvamust.
Ja ühel hetkel ei olegi enam, ideoloogiat, ei olegi usku, on paanika, on mõistmatus, on küsimused, millele pole vastuseid, on vaid elu ja surm.
Valitsevale olukorrale lõputegemisele, kus kellelgi ei ole kuhugi toetuda, ei aita kuidagi kaasa ka peata valitsus, kes juhib riiki ja rahvast kindlalt kaosesse ja vastandumisse.
Nii käivad valitsus ja Tallinna linn koolilubamise suhtes eri jalga: kui haridusminister Liina Kersna teatas, et pärast vaheaega koolitöö jätkub ja et siis hakatakse koolides kaks-kolm korda nädalas kõigile lastele kiirtesti tegema, siis Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart jätab Tallinna munitsipaalkoolide 4.-8. klasside õpilased pärast koolivaheaja lõppu distantsõppele.
Valitsuspartnerid Reformierakond ja Keskerakond ise omavahel ei saa samuti kokkuleppele: üks tahab karmimaid piiranguid, teine mitte.
Perearst Karmen Joller vastab raadios vanainimese murele selle kohta, kas ta peab või võib saada kolmanda doosi vaktsiini varem kui kuus kuud, et ei. Miks? Sest nii on ametlikult kokku lepitud. Ei mingit „teaduslikku argumenti“. Miks tehakse praegu kampaaniat ja vaktsiinitalguid? Rahva tervise huvides? Või hoopis selleks, et suur kogus vaktsiine on kohe-kohe oma säilivusaega kaotamas?
Kui valitsuses või meedias räägitakse eestimaalaste rahulolematusest ja meeleavaldustest kui millestki erilisest, vaid meie ühiskonda kuuluvast pahest, siis tegelikult toimuvad sellised ülesastumised paljudes demokraatlikes riikides – Prantsusmaal, Saksamaal, isegi Shveitsis. Aga meie juhid tahavad oma rahvast näidata selles valguses idaeurooplastes hälvikutena.
Mäletame, kuidas tänane valitsusjuht Kaja Kallas ründas koroonaviiruse Eestisse jõudes ise opositsioonis olles tollast valitsust, nõudes küll piirangute tühistamis, küll valitsuse tagasiastumist. Aga siis oli koroona kontrolli all. Ise võimule saades lasi Kallase valitsus koroona kohe lokkama ning nüüd jõutakse ise samuti eriolukorra väljakuulutamiseni, nagu Tanel Kiik hoiatas.
Lubage küsida, kus siis oli erakondade ülene koostöö, millest Reformierakonna esimees nüüd nii meeleheitlikult räägib, miks siis pöörati tervisekriis poliitiliseks? Rahvas mäletab seda, seepärast ei usaldagi seda ebakindlat ja saamatut valitsust, millele viitas äsja isegi president Karis oma Soome ametikaaslasega kohtudes.
Kriis kestab, kaos süveneb, rahvas lõheneb, Stenbocki majas põlevad tuled, aga abi sealt ei saa.