Tartu peab olema kõigi linn ja meeliselupaik, turvaline, akadeemilise keskonnaga ja Tartu vaimuga Eesti linn, kus kõigil on hea, rõhutab EKRE liige Merike Lumi Tartu linnavolikogu arengu- ja planeerimiskomisjonist.
Merike Lumi: “Linna pargid peavad püsima jääma kogu oma rohelises ilus. Nad peavad olema korrastatud ja valgustatud, et ei tekiks pimedaid põõsataguseid, mis pakuvad kurikaeltele varju ning vähendavad linlaste turvatunnet ja pargi atraktiivsust. Emajõgi peab jääma puhtaks veekoguks, mille kaldaäärsed rohealad kuuluvad kõigile linlastele.
Peatada tuleb linna parkide hävitamisprrotsess. Veel parem oleks, kui parke juurde loodaks. Pargid tuleb säilitada ja korrastada. Igas linnaosas peaks leiduma korralikke, hooldatud ja inimsõbralikke parke. Kohti, kus linnakodanik saaks lõõgastuda, lapsed mängida ja sportida. Kus noored pered saaks oma pisikestega loodust nautida ja kus nad tõesti tunneks, et linn hoolitseb nende eest. See oleks tõsine argument, et nad poleks sunnitud sobiva elupaiga otsinguil vaatama linnast väljapoole.
Linna laienemine tuleks suunata endise sõjaväeosa territooriumile Raadil. Asub see ju südalinnast kiviviske kaugusel. Sotsiaalkorterid, nii meie noortele peredele kui ka vanemale generatsioonile, kes elu keerdkäikude tõttu on pidanud oma kodust loobuma, võiks ehitada Tähtvere valla maadele, mis nüüd kuuluvad Tartu linna alla.
Aasta-aastalt ägedamad gripilained ja eriti koroona on näidanud, et suurte ja kallite ülalpidamiskuludega hiigelpaleede aeg on läbi saanud. Suured rahvakogunemise kohad on seetõttu enda aja ära elanud. Nende asemele tuleb ehitada väiksemaid ja hajutatult. Säilitama peaks kultuuriväärtused. Sõjaeelse hoonestuse taastamine on kaunis, nostalgiline mõte. Kui unistada, siis Kivisild ja Toomkirik vääriksid kindlasti taastamist.
Selleks, et vähendada Tartu tänavate liikluskoormust, tuleks linna serva ehitada uued ringteed transiitliikluse jaoks, kuna Tartu linn laineb pidevalt väjapoole, tuleks üle vaadata linna transport. Ühistransport peaks olema tasuta pensionäridele ja koolilastele.
Jalgrataste kasutamise ulatust ei tule suurendada mitte niivõrd uute kergliiklusteede rajamisega, kuivõrd olemasolevate kasutamise võimaldamisega aastaringselt. Ka talvel võiksid jalgteed ja rattateed olla kasutatavad. Samuti ei tohi ristmikel ja väravate juures olla kõrgeid lumevalle, mis ratturi märkamist oluliselt raskendavad.
Neile, kel on lapsed kooli-lasteaeda viia või suurem toidukott koju tuua, jääb ainukeseks võimaluseks auto. Igal tartlasel peaks olema võimalus kodu juures tasuta parkida. Eriti keeruliseks on see tehtud Annelinna ja Karlova elanikele, seal on tasuta parklatest suur puudus. Järjest laiendatakse tasulise parkimise ala. Inimene, kes on aastaid parkinud oma auto väljakujunenud parkimiskohale, leiab ootamatult trahvikviitungi, mis on tõsine problem ja ei tähenda, et autode arvu peaks vähendama. Tasuta parkimiskohti tuleks lihtsalt juurde ehitada. Tasulised parklad ja parkimisalad koormavad elanike rahakotti ning sunnivad neid linnast välja kolima.
Kõik tartlased peaks saama pidada Tartut oma armsaks kodulinnaks, kus on olla hea ja kuhu eemal viibides alati tagasi igatsetakse.”