214,96 miljardi dollarilise aastakäibega Meta Platforms loobus reedel RE100 algatusest, mis kohustas ettevõtteid hankima kogu elektri taastuvatest allikatest. Põhjus on lihtne ja arusaadav: tehisintellekti buum neelab meeletus koguses stabiilset elektrit.
Meta rahastab Louisianas Hyperioni andmekeskuse tarbeks vähemalt kümmet uut maagaasielektrijaama koguvõimsusega 7,5 gigavatti. Microsoft teeb Chevroniga sarnaseid tehinguid ja ka Google liigub mõistlikus suunas. Climate Group tunnistas otse, et Meta ei vasta enam nende rangetele rohekriteeriumidele. Rohepesu on lõppenud.
Kas need maailma rikkamad suurettevõtted on täielikud juhmid või on asi milleski muus? Tegelikult on nad kinni omaenda ideoloogilises lõksus. Aastaid on nad reklaaminud end roheliste päästjatena, surunud peale kliimapaanikat, represseerinud kliimavalede paljastajaid ning toetanud radikaalseid rohepoliitikaid, mis tapavad tööstust.
Nüüd, kui nende AI-masinad ahmivad energiat nagu alatoidetud draakon, selgub, et päike ei paista öösel ning tuul ei puhu alati. Nad on sattunud iseenda seatud lõksu, sest füüsiline reaalsus ei allu PowerPointi slaididele ega virtuaalsetele sertifikaatidele.
Kui arukad saavad üldse olla nende firmade tehisintellektid, kui nad ei suuda lahendada isegi lihtsat energiarehkendust? Nad väidetavalt õpivad kiiremini kui inimesed, kuid ei osanud ette näha, et ilma tuuma- või gaasibaasita ei saa hüperandmekeskusi käigus hoida.
Siin tasuks neil robotid vait käratada ja EKRElt nõu küsida. Me oleme aastakümneid rõhutanud, et energiastrateegia peab olema pragmaatiline, mitte ebausul põhinev. Tuumajaamad, põlevkivi, gaas ja alles seejärel lisaks tuulikud – see on arukas plaan.
Kui nad edaspidi hakkavad strateegiliselt planeerima ja õilishingi etendama, pidagu meeles: targalt toimetada on odavam ja väärikam kui pidev ja kulukas silmakirjalikkus.
Eriti kahju on aga neist uuskommunistidest, kes tehnohiidude platvormidel sulgi puhevile ajavad, kliimakriisi hüüdlauseid karjuvad ning iga teistsugust arvamust planeedi hävitamiseks nimetavad.
Nüüd seisavad nad raske valiku ees: kas öelda lahti kliimaretoorikast ning vabandada tehtud kahju pärast või loobuda sotsiaalmeediast ja tehisintellektist, mis pole enam kooskõlas nende kinnisideedega.
Nalja saab kindlasti omajagu. Kliimakommunism on lõpuks omadega õhtal. Nii läheb iga totalitaarse juhmusega, mis üritab loodust ja inimest ideoloogia raamidesse suruda. Füüsika võidab alati. Lollid ja nõrgad peavad surema. See uudis teeb päeva ilusaks.
Sven Sildnik,
Sisepaguluses 25.07.2026