Valitsusel on taas kavas leevendada võõrtööjõu sissevedamise tingimusi, selles osas käivad niigi rändelembelisele võimuliidule pinda ka ettevõtjad ja nii lähebki riik hukutava massimigratsiooni teed, mis pole kusagil maailmas positiivseid tulemusi andnud.
Seejuures on võõrtööjõupropaganda oskuslikult pandud looma klantspilti sellest, et küll Eesti majandus areneks mühinal, kui meil vaid oleks tööjõudu – andke seda, ja me teeme superriigi. Tegelikult on asi vastupidine – tööjõudu pole, sest ettevõtlus ei suuda neile konkurentsivõimelist palka maksta.
Häda on meie majanduses, mille võimupoliitika on sedavõrd laastanud, et see ei suuda luua piisavalt palju väärtust, mis tagaks ka head palgad. Lahendust nähakse võõrtööjõu sissetoomises, mis tähendab ka tippspetsialistide puhul odavtööjõudu – ehk siis üritatakse vaesemast Kolmandast maailmast leida haritud inimesi, kes kodumaa vaesust arvestades on seni saanud nii väikest palka, et Eesti keskmine tundub neile superpalgana.
Just selles peitubki Eesti ettevõtjate tööjõupoliitika. Sakslasest tippspetsialist saaks Eestisse tulla välismaalaste seaduse erandite kaudu täitsa vabalt, aga tema nõuab palgaks 7000 kätte. Hindust spetsialist, kes sai kodumaal meie mõistes 1500 eurot, on 2500-eurose palga üle üliõnnelik, pluss veel läänelikku maailma pääsemine, aga tema mingite erandite alla ei käi, tema tuleb siia tuua sisserände piirarvu raames. Just seepärast nõuavadki Eesti ettevõtjad, et neil lastaks lihtsamalt sisse tuua usbekke, hindusid, türklasi ja teisi, kes praegu on piirangutega seotud ja keda ei soovita ka kapo võõrkogukondade kontekstis siia sisse vedada.
Selle teooria kasuks räägib ka see, et ettevõtjaid ei too koju Soomest töötavaid eestlasi – nood tahavad Soome palka, mida siin ei suudeta maksta. Küll aga on Soomes töötava eestlasest keevitaja asemel nõus siia tulema Ukraina keevitaja Odessast – talle on Eesti miinimumpalk OK ja pääseb ka sõjast ja viletsusest. Kolmanda maailma puhul ei maksa alahinnata töötajate soovi pääseda läänelikku ühiskonda, mistõttu tullakse ka meie miinimumpalga peale.
Selline on tegelikult Eesti ettevõtjate tööjõupoliitika. Kõik jutud sellest, et tippspetsialiste on vaja kõrgtehnoloogiliste Räniorgude loomiseks, on puhas bluff. Reformierakonna valitsused on majanduse laostanud, elektrihind on ülikõrge, ettevõtjad lõpetavad ja pankrotistuvad ning allesjääjad püsivad pinnal vaid madalate palkade ning odavtööjõuga – selline on reaalsus.
BNS vahendab uudist, mis seda tõestab: “Palgaootuste kasv ja noorte vähene huvi raskendavad värbamist, lihttöölisi ja teenindajaid on lihtsam leida, kuid tippspetsialistidest on endiselt puudus, näitavad CVKeskus.ee tööportaali ja Palgainfo Agentuuri värske tööandjate küsitluse tulemused. 59 protsendi tööandjate hinnangul on vajalikke töötajaid tööturult puudu.
“Tööandjate hinnangul on lihtsam leida eelkõige lihttöölisi ehk 33 protsenti, kontoriametnikke 30 protsenti ja müügi-ning teenindustöötajaid 27 protsenti,” kirjeldas uuringu tulemusi CVKeskus.ee värbamisjuht Grete Adler ja lisas, et endiselt on keeruline leida tippspetsialiste ehk 44 protsenti, oskus- ja käsitöölisi 36 protsenti ning keskastmespetsialiste 29 protsenti.
“Tööotsijate suurenenud palgaootused on tööandjate sõnul peamine põhjus, miks töötajaid on keeruline leida – sellele viitas koguni 74 protsenti tööandjatest,” selgitas Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder. 69 protsenti tööandjatest leidis, et viimase poole aasta jooksul on olemasolevate töötajate palgaootused kasvanud, 61 protsendi tööandjate hinnangul on sama ajaga kasvanud ka tööle kandideerijate palgaootused.
“Palusime tööandjatel hinnata oma organisatsiooni palgataset konkurentidega võrreldes. Vastustest selgus, et iga teine küsitluses osalenud tööandja ehk 54 protsenti pidas organisatsiooni palgataset konkurentidega samaväärseks, üle viiendiku ehk 22 protsenti hindas seda kõrgemaks ja pea sama paljud ehk 20 protsenti madalamaks,” selgitas Kadri Seeder.
Selle aasta jooksul plaanib töötajate põhipalkasid tõsta veidi üle veerandi ehk 28 protsenti küsitluses osalenud organisatsioonidest. Sama paljud ehk 28 protsenti ei oska veel öelda, kas palgamuutused tulevad, 44 protsenti on aga kindlad, et palgamuutusi sel aastal enam ei tule. Vaid veidi üle kümnendiku ehk 13 protsenti küsitluses osalenud tööandjatest ei ole sel aastal põhipalkasid muutnud ega kavatse seda ka teha.
Seeder lisas, et tööandjad, kes hindasid oma organisatsiooni palgataset konkurentidest madalamaks, prognoosisid keskmisest enam uute töötajate leidmise keerulisemaks muutumist.”
Nagu näha, on töötajate leidmine ja palgad väga seotud ning kui palka maksta ei suudeta, siis otsitaksegi odavtööjõudu. Samas ütleb rahvatarkus, et ettevõtja, kes maksab palgamiinimumi, pole ettevõtja, vaid mängib seda.
Uued Uudised