Biden kingitus afgaanidele, kiire lahkumine Talibani jalust ja sellega kaasnenud takerdumine Kabuli lennuväljale muutub kiiresti süvenevaks katastroofiks kogu läänemaailmale. Sellest räägivad ka uudiste pealkirjad.
Meedia: Kabuli lennujaama lähistel rüseluses on hukkunuid
London: kaoses Kabuli lennujaama ümber hukkus seitse tsiviilisikut
Tony Blair mõistis Lääne Afganistani hülgamise eest hukka
“Võimatu” on evakueerida kõiki afgaanidest liitlasi 31. augustiks
Puupüsti täis USA transpordilennukil oli Kabulist lahkudes 823 inimest
USA palus oma kodanikel ohu tõttu Kabuli lennujaama tulekut vältida
See viimane uudis räägib tegelikult sellest, millest meedia eriti rääkida ei taha – Talibani võimuletuleku järel jäi Afganistanis “lohakile” üle 15 000 ameeriklase. See teema on muide väga populaarne Hollywoodi filmikunstis – kuidas Ameerika aitab vaenlase tagalasse jäänud kaasmaalasi. Näis, kas see toimib ka väljaspool filme.
Seniilsusesse kalduv Biden muidugi õigustab oma sammu – nii ütles ta alles reedel, et polevat liitlaste poolt mingit kriitikat kuulnud – kuid faktiliselt kordub 1975. aasta Saigon 2021. aasta Kabulis, venides aga kõvasti pikemaks. Iga päev kaost Afganistani pealinna lennuväljal aga hävitab Lääne mainet kõigi liitlaste silmis. Taliban ei kannata sellest grammigi, nemad ongi “pahad”, aga “head” kukuvad küll haledalt läbi.
Asi on ilmselt väga hull, kui isegi Bideni mõttekaaslane Toomas Hendrik Ilves tunnistab: “Rahvusvaheline olukord on muutunud oluliselt närusemaks ja ebastabiilsemaks. USA ülivõim on me taastatud iseseisvuse 30. aastaks ammu hajunud, mille parim näide on viimase nädala kaos ja kollaps Kabulis.”