Reformierakonna valitsedes on riigivõimul tekkinud komme panna salastatuse pitseri alla võimalikult rohkem tõendeid oma tegevuse kohta ja selle põhjendamiseks kutsutakse appi… ikka Putin.
ERR kirjutab: “Kaitseminister Martin Herem ei avalikustaks, millised Eesti kaitseettevõtted valitsuselt Ukraina abistamiseks raha saavad, sest see paneks need ettevõtted ohtu.”
Esimene mõte selle peale on see, et ilmselt teab Vene luure, kes on maailmas üks aktiivsemaid, ilma salastamisetagi, kes seda raha saavad. Tõenäoliselt saab seda välja analüüsida nii riigieelarvet kui kaitsekulutusi läbi töötades. Teisalt on ka see enam-vähem teada, millised Eesti kaitsetööstusettevõtted toodavad just seda, mida Ukrainal on hetkel hädasti vaja.
Tööstusspionaaž on maailmas tugev ja hiljuti tuli välja ka lääneriikide sisemine mädanemine: “Saksamaa endine välisluure juht peeti teisipäeval kinni spionaažikahtlustusega, teda süüdistatakse tundliku teabe edastamise katses välisriikide luureteenistustele, teatas prokuratuur.” (BNS) Eestilgi on oma Simmid ja Metsavased, aga ilmselt ei noki need seda, kes raha saab, see on niigi ilmne – meilgi on paljastatud terve rida äsja tekkinud riiulifirmasid, kel pole ei töötajaid ega käivet, aga kes võidavad kümnetes ja sadades miljonites riigihankeid.
Ilmselt just seda varjupoolt tahab Herem kaitsta – et ei tuleks välja, kuidas kaitseministeeriumis ja kaitsesektoris üldse raha raisatakse, kanditakse ja varastatakse. Kuna hiljuti üritati araablastele ja Eesti kaitseametnikele kuuluvat Milremi väidetavalt süüdata, siis ongi sellele tuginedes hea rahasaajad salastada.
Reformierakond on pikka aega lubanud riigieelarve ja kogu riikliku süsteemi läbipaistvaks muuta, aga toimub just vastupidine, kõik otsad peidetakse vette. Kui kaitsesektorist mädanenud kohta välja ei lõigata, siis Eesti riiki kauaks pole.
Uued Uudised