Krüptovaluuta tulekut saab pidada üheks viimaste kümnendite tehnoloogiaimeks. Paljudele tundus väärtus tulevat tühjast õhust, mille abil on võimalik kergesti rikastuda. Entusiastlikumad uskusid, et tegemist on tulevikurahaga, mille väärtus saab aina üles minna. Pessimistlikumad pidasid seda mulliks, mille tegelik väärtus on olematu, kirjutas EKRE USA osakonna esimees EKRE ja Calamus Enterprises LLC tegevjuht Mike Calamus hiljuti Postimehes ilmunud arvamusloos.
„Tulevik näitab, kumb ennustus lõpuks peale jääb. Kindel on vaid see, et krüptovara koguväärtus on üle kolme triljoni dollari, selle tõus/langus mõjutab maailmamajanduse käekäiku ning paljud riigid tahavad muusikat peatada krüptoraha reguleerides või lausa ära keelates.
Mina sobitasin tutvust krüptorahaga 2013. aastal. Tegelesin aktiivselt nii kaevandamise kui ka ostu-müügiga. Kaevandamine ei toonud sel ajal kaasa tohutut elektriarvet ning krüptoraha populaarsus vaid kasvas. Minu orbiidil olid suurtegija bitcoin ja uustulnuk, meemiraha dogecoin. Lisaks oli tegemist hea vaherahaga, millega osta kaupa Hiinast ja Indiast, sest sel ajal oli neis piirkondades raskusi traditsiooniliste pangateenuste kasutamisega, eriti just pisifirmadega arveldamisel. Nüüdseks on mõlemad riigid ühed suurimad keskse kontrollita krüptorahade vastased maailmas. Hiinal on maailma suuruselt teine majandus ja Indiale ennustatakse kümne aasta pärast kolmandat kohta – nende vastuseis krüptorahale võib olla märk krüptoraha valusast kukkumisest lähitulevikus. Kui suurima majandusega riigid lükkavad krüptoime tagasi, saadab see teistele riikidele selge signaali, et keskse kontrollita krüptol pole tulevikku. Sel juhul praegune kõrgele aetud väärtus loomulikult ei püsi ja krüptorahale võib kasutust leida vaid tumeveebis.
Mis asi see krüptoraha üldse on? Enamik inimesi ei hooma, kuhu nad tegelikult raha matavad. Nähakse valemit, kuidas kiirelt rikastuda, ja eks krüptomiljonäre tekkiski. Edulood noortest, kes panustasid algusaastatel sadu dollareid ja lõpetasid miljonäridena, jäävad aga kaugele minevikku. Näiteks 2010. aastal bitcoin’idesse investeeritud 100 dollarit teeks 2021. aastaks, 48 miljonit dollarit³. Pole halb investeering. Aga see rong on läinud. Nüüd, kui iga taksojuht oskab rääkida bitcoin’idest, toimuvad populaarsed seminarid ja sotsiaalmeedia on täis üleskutseid krüptoraha ostmise kohta, osturallit kütavad üles isegi meedia ja pangad, tähendab see, et uued tulijad saavad valusalt kõrvetada.
On kurb, et paljud tegelevad raha matmisega kohta, mida nad ei mõista. Riskivõtjaid ja mängurihingega tegelasi on palju ning ahnus hägustab selge mõistuse piire. Kõige kurvem on see, et enamik uutest krüptoinvestoritest on noored. Näiteks 70 protsenti Ameerika Ühendriikidest eelmisel aastal liitunud investoritest on üldjuhul alla 25 aasta vanused noored. Kui krüptorahade pikaajaline langus ilma tõusuta ongi ees, siis paneb see suure põntsu tippajal ostnud noorte enesekindlusele ja investeeringutele.
Krüptoraha loodi heade kavatsustega. Algne eesmärk oli olla vaheraha igapäevatehinguteks. Kui ülekanded eri pangakontorite vahel eri riikides võtsid palju aega ning tõid kaasa krõbeda tasu, tundus mõistlik kasutada bitcoin’e. Ühest valuutast teise arveldamine igapäevaülekannetega oli lihtsam ja odavam. Nüüd on ajad muutunud. Eri äppide/rakenduste (nt Transferwise) ning pankade muutunud suhtumise tõttu pole krüptoraha järele enam vajadust.
Krüptoraha maastik on nüüd investeerimine, milleks ta ei sobi. Kui tavalise aktsia taga on väärtus – jupike firmast –, siis krüptoraha taga on ainult lootus ja usaldus. Võib väita, et sama kehtib kõikide rahaühikute kohta, aga erinevalt rahaühikutest, mille väärtuse tagab riik, siis kes seisaks vajadusel krüptoraha eest? Ameerika Ühendriigid on väga huvitatud, et dollar püsiks tugevana, et säilitada oma elanike heaolu. Krüptorahadega on pigem aga hoopis teistsugune olukord, kus mitmed riigid (nt Hiina) tahavad selle hävingut näha. Lisaks on krüpto väga volatiilne ning võib meenutada püramiidskeemi, mis lööb kõige valusamalt hiliseimaid ühinejaid.
Vabale krüptovaluutale löövad viimase kirstunaela riikide endi huvid. Paljud riigid, eesotsas Hiinaga, on huvitatud keskse kontrolliga digitaalvaluuta loomisest. Isegi Eesti fantaseeris estcoin’i mõttega. Hiina tegi oma e-CNY, digitaalse jüääni, juba valmis. Sarnaselt krüptorahaga oleks teistel riikidel ja pankadel keeruline näha, mida Hiina oma digitaalse rahaga teeb. Kui Hiinal õnnestub ka naftaostud oma digitaalse raha alla viia, siis pole talle USA dollarit enam vaja. See võimaldaks vabamalt toimetada, ilma et teised riigid näeksid, kui palju ja mis hinnaga ostab Hiina näiteks Venezuela või Iraani naftat. Samasugune vabadus meelitab ka teisi riike investeerima enda kontrollitavasse krüptorahasse. Tsentraliseeritud riiklik krüptovaluuta tähendab aga praeguse krüptoraha lõpu algust.
Peale selle, et krüptoraha on väga ohtlik investeering, on siin ka tegemist mulliga, mis on võrreldav tulbimaaniaga, ning kokku kukkudes teeb ta rohkem haiget kui kõigest õhinat täis noorinvestoritele. Maailmamajandus on hiinlaste Covidi, kõrge inflatsiooni ja energiahindade tõusu tõttu niigi hapras seisus. Ei tasu unustada, et 2008. aasta ülemaailmne majanduskriis plahvatas, kui Lehman Brothers, kellel oli vara 600 miljardi dollari jagu, sussid püsti viskas. Krüptovara koguväärtus on üle kolme triljoni dollari!