Vasakliberaalse valitsuse vastupidisest propagandast hoolimata on eesti keel nii rahvus- kui riigikeelena üha enam ohus, sest vene ja inglise keel jätkavad võimuliidu toel totaalset survet põlisrahva keelele.
Kaja Kallase ja Reformierakonna võimulepääs tõi kaasa välismaalaste seaduse lahjendamise, venekeelse odavtööjõu massilise sissevoolu ja sellega seonduvalt suuremastaabilise venestamisprotsessi, millesse kaasati ka Ukraina põgenikud. Tulemuseks on see, et me kohtame umbkeelset “vene maailma” kogu teenindussfääris, kus nad ei kavatsegi riigikeelt õppida, küll aga pannakse eestlastest arstid või tööd otsivad eesti noored õppima vene keelt. Sellest pole jagu saanud isegi keeleamet.
Teine ohtlik tendents on inglise keele pealetung, kusjuures toimub see vabatahtlikult ja eriti noorepoolsete inimeste seas, kelle kõnepruuk on täis inglisekeelseid sõnu, mis on kas “eestlaslikuks” väänatud (“šeerima”, “tšättima”jne) või siis otseselt inglise keelest eesti keelde toodud (“bänner”, “skriinšot” jne). Paljud noored tunnistavad, et kui otsivad mõne asja või nähtuse kohta sõna, siis meenutavad kõigepealt, kuidas see inglise keeles kõlab ja siis katsuvad eestikeelse vaste leida.
Tallinna bussipeatustes on üleval Telia reklaam, kus on kirjas: “Subscribe`i end Teliasse ja saad bänger pakkumisi!” Muidugi on selle kreoolireklaami loojad arvanud, et nad on hirmus noortepärased ja panevad noored sellega oma kaupa ostma, aga kogu see reklaam lausa kisendab keeleseaduse rikkumise järele, mida keeleamet kahjuks ei märka. Ometigi peaks sellised keeleväänamisreklaamid olema keelatud.
Mis on selle tagajärg? Eesti keelde tuuakse kaks uut sõna, tegusõna “sabskraibima” ja nimisõna “bänger”, mida noored õhinal kasutama hakkavad (tegelikult juba kasutavad) ja edasi risustavana keeleruumi suruvad. Eestikeelsed vasted, nagu lihtne “tellima”, aga kaovad.
Paljud õigustajad leiavad, et see olevat keele areng, aga ei ole, see on uue pidžinkeele loomine. Et mitte seda sõna levitada, siis selgitus: pidžin on segakeel, mis tekib erinevate keelte kokkupuutel ega ole kellegi emakeel. Sel on enamasti väike sõnavara ja lähtekeeltega võrreldes lihtsam grammatiline struktuur (näiteks võib puududa sõnamuutmine) ja häälikusüsteem. Tüüpiline on, et nimisõnad ei käändu ja tegusõnad ei pöördu. Tegu on primitiivkeelega.
Vene keel surub peale kogu ühiskonnale, kuid inglise keel just eesti keelele, mis korjab endasse tohutul hulgal üheainsa maailmakeele sugemeid ja seetõttu võib öelda, et eesti keel inglispärastub, mõjutused tulevad ainult ühest keelest (ja anglosaksi kultuurist).
Telia reklaam soodustab seega oluliselt eesti keele solkimist. Mõistagi ei saa noori takistada selliseid sõnu kasutusele võtmast, seda teevad juba ka täiskasvanud (kes ütlevad “lugu” asemel “story”), kuid firmad ja riik koos keeleametiga ei tohiks seda omalt poolt soodustada. Paraku on Eestis võimul globalismimeelsed ja Telia on veel eriti räige “uusväärtuste” levitaja – oli see firma ju ka mulluse homoparaadi ja homokuu eestvedaja.
Loodame väga, et sellised reklaamid linnapildist kaovad, kuid väga optimistlik ei maksa olla – need, kes praegu Eestis otsustavad, kiidavad selle reklaami pigem heaks kui mõistavad hukka.
Uued Uudised