3. jaanuari uudis Postimehes “Eesti asub matma välismaa uraani oma rannikule” on võrdselt tähelepanuväärne nii sisult kui taustalt.
“Infolekke tulemusel Postimehe käsutusse sattunud dokumendid paljastavad Eesti riigi enda osalusega plaani alustada välismaa päritolu radioaktiivsete metallide uraani ja tooriumi matmist Eesti sadamarajatistesse,” kirjutab Postimees. Pange tähele – sellised ohtlikud plaanid tõi esile infoleke, mitte valitsuse soov rahvaga asju läbi arutada.
Sotsiaalmeedias seostatakse seda teemat juba kahjumliku Rail Balticu läbisurumisega ja Uutele Uudistele saabunud kiri räägib Ukraina lendurist, kes on 6 aastat Euroopast Irkutskisse tuumajäätmete hoidlasse spetskonteineritega tuumajäätmeid vedanud. Nüüd keeldub Venemaa tänu sanktsioonidele neid vastu võtmast. Räägitakse ka jäätmehoidla rajamise kavast Pakri saartele, kus mingil ajal tehti isegi tuumajaamauuringuid. Kas Eesti võttis endale Lääne-Euroopa tuumaprügikasti rolli?
Kindlasti hakatakse selliste vihjete peale kohe rääkima libauudistest ja vandenõuteooriatest. Aga kui riigivõim teeb otsuseid, mis jõuavad rahvani tänu infoleketele, siis mis alust on meil uskuda, et nad ei valeta ka muus? Valelt tabatuid ootab umbusk ja nende edasisi valesid püütakse ette näha, sageli ka seal, kus nad hetkel ehk juhuslikult ei valetagi.
Seda enam, et ka rändepakti varjati, selle ümber vassiti ja vassitakse siiani – see polevat kohustuslik! Kas me siis ei näe Ungari ja Poola ahistamist selle eest, et nad keeldusid migrante oma riikidesse lubamast, ja kas suured riigid nagu USA ja Austraalia langesid siis rändepakti heakskiidust keeldudes “populistide” õnge?
Kui hiljuti ilmus sotsiaalmeediasse üks lugu sellest, kui palju on rändekavadega Eestisse pagulasi ette nähtud, küsis üks kommentaator pahaselt: “Kas te tõesti usute seda, et eestlastest valitsus kavandab oma maa rahvastiku väljavahetamist?” Teine kommentaator vastas kohe: “Aga miks mitte? Mis kristallausad inimesed nemad siis on? Kes on võimeline VEB Fondi ja Danske afääre läbi viima, on võimeline ka baasilepinguid sõlmima ja Tallinnasse mošeele luba andma! Sellised reetmised toimuvad kogu maailmas – ka kolm miljonit khmeri hävitasid Pol Pothi ajal khmerid ise!”
Kui jälgida seda, kui palju on Eestis rahva eiramist, temaga mitte arvestamist, saladuses hoitavaid afääre ja otsest represseerivat tegevust ühe poliitilise jõu vastu, kes soovib demokraatia ja suveräänsuse juurde naasta, siis ei maksa millegi üle imestada. Ka Hispaania valitsus andis käsu Kataloonia rahulike meeleavaldajate vastu jõudu kasutada ning Prantsusmaa politseinikud ei lasknud pisargaasi ja veekahureid käiku mitte viimases hädas – nad läksid vägivallale üle valitsuste käsul, et kollavestide protestid ei laieneks.
Nii et kui küsida: kas Eesti võimueliit on võimeline rahva selja taga sigadusi tegema, siis vastus on samuti ühene – miks mitte? Et võim on magus ja aitab taskuid täita, teavad kõik kartellierakonnad. Eks ka radioaktiivsete ainete matmisel jääb nende käte külge midagi – mõistagi mitte kiirgavat, vaid kõlisevat.
Mis alust on meil uskuda Jüri Ratase valitsust? Näiteks selles, et ta kaitseb meid Venemaa eest, kui ta ei luba Lasnamäel 31. detsembril kell 23 ilutulestikuga alustajaid täiendavalt kontrollida, enne kui neid vastutavatesse riigiametitesse lubada? Et ta hoiab Eesti suveräänsust, kui ta sai kutse selgelt globalistliku suunitlusega Bilderbergi grupi salajasele koosistumisele? Kulla võimupoliitikud, usaldus tuleb välja teenida, pideva valetamise ja vassimisega te seda endale küll ei saa! Nii jääbki üle vaid küsida – mis sigadusi varasem Rõivase ja praegune Ratase valitsus veel rahva teadmata korda on saatnud?