Ärihaid kirjutavad sellest, et ka kaupmehed nutavad, ühelt poolt võitlevad magnaadid langevate müügimahtudega, teiselt poolt kasvab poevarguste arv iga päevaga. Selveri asjapulkade hinnangul võib varaste saagiks langeda 0,5–1% suurte kettide kaubast.
Poevarguste epideemia põhjuseks on ilmselgelt kehv majanduslik olukord, inimeste laostumine nii majanduslikult kui moraalselt. Majanduse on aga hukutanud meie debiilikute ja pooletoobiste valitsuse järjekindel õõnestustegevus.
Mida arvavad aga vargad ise? Vesiste silmade ja punase peaga Enver, nimi muutmata, tuleb tühjade kätega marketist, vannub tulist kurja ja paneb sigarillo ette. Kuidas läheb? No ei lähe, kaks pudelit kõige kallimat rummi võeti ära, alandati, lubati veel gaasi silma lasta ja ukse vahel vigaseks pigistada.
Milleks kaks pudelit? Esiteks on täna tööpäev ja ei saa ennast lääbakile juua, üks pudel on kliimamure uputamiseks, teine Ukraina abistamiseks. On ikka kaabakad oma tehisintellektiga, see ei ole aus. Ebaseaduslikult on jälitama hakatud. Ausat tööd pole aga mingit mõtet teha – lõputu virelemine. Üritan poole tunni pärast uuesti. Ma jooksen 95% turvaaffidest kiiremini ja võtan nüüd juba neli rummi.
Larissa, nimi samuti muutmata, pole aga varas tavapärases mõttes, ta ei too midagi poest välja, kõik sööb ilusti kohapeal ära. Salati söömiseks on kaasas kahvel, vorsti lõikamiseks nuga. Küpsisepaki paneb taskusse, jalutab käruga väärikalt ringi, sööb tükk tüki järel, ostukorvist on lahtine pudel, sealt rüüpab kalja peale.
Tänapäeval on ju poes sooja toitu, suppi, lasanjet, mida hing ainult ihaldab. Vanainimesel aega on, heal päeval jõuab 4-5 poodi ette võtta. Sageli on turvameestel minust kahju, nad ei hakkagi tülitama, keeravad selja ja jalutavad minema. Õlut muidugi ei lubata, vaata kus maiasmokk!
Nupumeestest varaste jaoks on nutikassa. Neil on omad nõksud, mida ma siinkohal jagama ei hakka. Pärast ei lasta ennast ka enam marketisse sisse. Variante on ja neid kasutatakse ilma vähimagi häbitundeta. Tehnika areneb, kõiki nutikassa oste jälgida ei jõua keegi ja nii see läheb.
Eestis on poevarguste olukord viimastel aastatel oluliselt halvenenud – see on üks kiiremini kasvavaid kuriteoliike. Siin on ülevaade seisuga märts 2026, numbrid tulevad Politsei- ja Piirivalveameti ning prokuratuuri statistikast:
2025. aastal oli varguste arv kõrgeim viimase 10 aasta jooksul. Üle poole vargustest on just poevargused – kauplustest, toidukauplused, apteegid ja tehnikapoed.
Seoses liberalismi süvenemisega aastatel 2023–2024 on poevargused kasvanud kuni 30% aastas, ERR “Pealtnägija” andmed. 2025 aastal kasvasid varguskatsed 54% võrreldes 2024. aastaga. Iseteeninduskassade pettused kasvasid 17%.
Ainult suuremate toidukettide Rimi, Maxima, Selver ja Coop hinnangul kaotavad nad vargustele aastas 2,5–3,5 miljonit eurot, need on 2024. aasta andmed. Tõenäoliselt on tegelik kahju veelgi suurem, sest paljud väikesed vargused jäävad registreerimata.
Politsei ja kaupluste esindajad toovad välja peamised põhjused, need on majanduslik surve – kõrged energiahinnad, inflatsioon ja elukallidus, aina rohkem inimesi varastab toitu ja esmatarbekaupu.
Iseteeninduskassad – nende arv on plahvatuslikult kasvanud, kuid turvameetmed, kaamerad, särgid-värgid ei ole alati piisavad. Omaette peavalu on professionaalsed vargad – organiseeritud grupid, sageli välismaalt või Ida-Virumaalt, kes varastavad süstemaatiliselt kallimaid kaupu, näiteks elektroonikat, kosmeetikat, alkoholi jms.
Väiksemate varguste eest saab sageli vaid rahatrahvi või hoiatuse, mistõttu risk on väike. Turvatöötajate puudus on samuti varastele abiks. Eestis on poevargused viimase 10 aasta kõrgeimal tasemel.
Tõus on olnud järjekindel alates 2022. aastast, peamiselt majanduslike raskuste ja iseteeninduskassade tõttu. Politsei peab seda üheks prioriteetseks probleemiks, kuid häid lahendusi ei ole.
Siin on Rimi, Maxima, Selver, Coop ja teiste suuremate kettide poevarguste andmed Eestis, 2024–2025 andmed. Numbrid pärinevad Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) statistikast, kaupluste enda avaldustest ja meediakajastustest.
Politsei registreeris 2025. aastal üle 3200 poevargust, mis on 600 võrra rohkem kui 2024. aastal samal perioodil. Kauplustest pandi toime umbes 52–60% kõigist registreeritud vargustest, professionaalsed vargused moodustasid neist ligi 4/5 (ehk 80%).
Rimi nõrk koht on iseteeninduskassad – kahju kuni 1,1 miljonit. Maximast pannakse valdavalt tuuri alkoholi ja kosmeetikat – kahju kuni 950 000. Selveris on kahju kõige rohkem kasvanud, aga ikkagi 600 000 piires. Coop kannatab kõige rohkem maal, kahju pool miljonit. Prisma ja Stockmann varustavad vargaid tehnika ja kalliste riietega 300 000 eest aastas.
Odavat träni üldjuhul ei varastata, kõige sagedamini varastatud kaubad on alkohol, kosmeetika ja parfüümid, liha ja kala šokolaad ja maiustused, elektroonika, eriti kõrvaklapid ja laadijad.
Globalismi tulemuseks on meil rahvusvahelised vargabanded, kelle panust ei ole põhjust alahinnata. Siiski on ka kohalike elanike aktiivsus imekspandav. Rahvas, kes väga vaevaliselt läheb meelt avaldama või tänavale oma õigusi nõudma, astub raskes olukorras meeleldi marketist läbi ja pistab kana hõlma alla. Ka seda võib pidada protestiks ja meeleavalduseks, aga viisakas see igal juhul ei ole.
Seega teen ettepaneku palgavaestele, laostunud isikutele ja muudele puudustkannatavatele kodanikele, kes raske elu tõttu on sunnitud käe võõra vara järgi sirutama, et on aeg teadvustada oma majanduslike probleemide juur. Debiilikute valitsus on probleem. Vargus ei ole lahendus. Ainus lahendus on EKRE inimsõbralik poliitika.
Sven Sildnik,
Sisepaguluses 24.03.2026