Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kaimar Karu nentis Postimehe otsesaates, et turismisektorile ei tule aasta 2019 enam kunagi tagasi.
“Kahjuks ei ole loota, et praegune keeruline olukord [turisminduses – toim.] lõppeks selle aastaga. Kriis kestab ilmselt ka järgmisel aastal. Turismile majandusharuna ei tule aasta 2019 enam kunagi tagasi,” sõnas minister.
Samas kinnitas minister Karu, et lisaeelarve meetmetest on ettevõtjatele kindlasti palju abi. “Turismindus ja mikroettevõtted said eelarve raames reaalselt eraldi summad. Teised sektorid ei saanud. Kas see summa võiks olla suurem? Alati võiks, aga siiski eraldi summad tulid ja just nimelt lisaks laenukäendustele ka reaalsed otsetoetused. Selle summa püüame võimalikult mõistlikult ja kiiresti ettevõtjatele laiali jagada,” lubas ta.
Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister nõustub, et toetused tema vastutusvaldkonda oleksid võinud olla suuremad. “Kui me räägime otsetoetustest, ehk sellest rahast, mida ettevõtjad saavad nö peopesale ja mida ei pea pangale ega riigile tagasi maksma, siis turismisektori 25 miljonit ja mikroettevõtete 10 miljonit, on muidugi võrdlemisi väikesed summad. See on ka põhjus, miks majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on esimese hooga turismisektorile pannud kokku paketi nii KredEx-i kui EAS-i meetmetest, mitte ainult EAS-i meetmetest,” selgitas Kaimar Karu.
Turismiettevõtted saavad KredEx-i abil soodsatel tingimustel laenu pärast seda, kui meetmed kiidetakse Euroopa Komisjoni ja vabariigi valitsuse poolt heaks. “Oleme selle nimel teinud tööd, et KredEx saaks ettevõtjatele pakkuda sajaprotsendilist riigi garantiid, mis peaks viima alla ka pankade intressid. Ettevõtte taotleb laenu siiski pangast, aga pank saab vajadusel küsida KredEx-i käendust. Kui KredEx-i käendus on sada protsenti riigi tagatisega, siis on panga riskid oluliselt väiksemad ja ettevõtjatele saab pakkuda madalamat intressi,” kirjeldas ta.
Suvel saab ministri sõnul näha, kas on vajadus ka järgmise lisaeelarve järgi. “Lähinädalad näitavad, kui suur tuleb toetuste tung ja vastavalt sellele saame anda ka sisendi potentsiaalsesse teise lisaeelarvesse,” lausus ta.
Turisminduse mõju Eesti majandusele ei tohi Kaimar Karu sõnul alahinnata. “Turismisektori kaugemad mõjud ulatuvad kaheksale protsendile Eesti SKP-st. Turismindusega on seotud ka mitmed teised sektorid, näiteks väiketalunikud või -kaupmehed, kes oma kaupa restoranidesse müüvad. Turisminduse mõju eelarvele on oluliselt laiem. Piirkondlik mõju on samuti mõnevõrra erinev – näiteks Ida-Virumaa ja saared, on keerulisemas olukorras kui teised piirkonnad, mistõttu said nemad [eelarves – toim.] oma rea,” selgitas ta.
Laiem mõju turismimajanduse kriisist tuleb pikema aja jooksul. “Kui me astume sammu tagasi ja vaatame ettevõtteid, kes on mõjutatud, mitte ainult need ettevõtted kelle käive on kohati kukkunud nulli, siis räägime suuremast osast ettevõtetest Eestis. Erinevates sektorites avaldub mõju aja jooksul,” hoiatas minister.
Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri sõnul peavad ettevõtjad kasutama kriisiaega selleks, et koostada uus äriplaan. “Taastumine ei saa olema kiire. Võimalik, et turismisektoris peavad ettevõtted end ümber profileerima, ehk siis nõudlus nende toodete ja teenuste järele lihtsalt kukub,” selgitas Kaimar Karu. “See, mida oleme pidanud iseenesestmõistetavaks, seda lihtsalt enam ei ole. Isegi kui piirid avatakse, siis näiteks lendamine ei pruugigi niipea võimalik olla,” lisas ta.
Minister usub, et turismisektoris tuleb uus normaalsus. “Kui olukord hakkab normaliseeruma, siis ilmselt juhtub kaks asja. Esiteks siseturismi osakaal suureneb. Teiseks muutuvad lähiriigid meile pärast piiride avanemist senisest olulisemaks partneriks,” kirjeldas Kaimar Karu, lisades, et kaugemaid turiste hakkame vähem nägema. “Rahaprobleemid kummitavad kõiki inimesi terves maailmas. Näiteks sellist Aasia turistide hulka, nagu meil oli viimastel aastatel, niipea tagasi ei tule,” arvas ta. (BNS)