Õige vastuse annab Saksa ajakiri Spiegel: “Olaf Scholz praktiseerib nähtamatust”. Sama on teinud Eesti peaminister Kaja Kallas oma valitsemisaasta jooksul, ja mitte vähe.
Mäletatavasti keeldus Kaja Kallas juba võimule saades pikka aega Riigikogu ette tulemast, kriitilistel aegadel kadus enamik PortoRollo ministritest vähemalt nädalavahetusel teadmata suunas, peaminister rääkis meediale, et käib “ennast laadimas” ning nagu Kanada peaminister Justin Trudeau, jäi ka Kaja Kallas teatud aegadel “haigeks”.
Järgnevast uudisest selgub, et Scholzil ja Kallasel on palju ühist – asendage poliitikute ja riikide nimed ning sarnasus on täielik.
BNS kirjutab: uus Saksa kantsler Olaf Scholz on olnud ametis juba kolm kuud ja mesinädalad peaksid möödas olema, mistõttu on hakatud teda süüdistama nähtamatuses, ehkki lahendamist vajavad nii Ukraina kriisi kui koroonapandeemiaga seotud probleemid.
Twitteris levib teemaviide #woistscholz (“Kus on Scholz?”) ja paljud leiavad, et kidakeelsena tuntud poliitikul oleks aeg rääkima hakata.
Scholz vannutati ametisse 8. detsembril. Ta oli viinud sotsiaaldemokraadid (SPD) 26. septembril sensatsioonilisele valimisvõidule ja teinud lõpu Angela Merkeli konservatiivide 16-aastasele võimule.
Sel nädalal avaldatud Forsa arvamusküsitluse tulemused näitasid aga, et SPD on 23 toetusprotsendiga 27 vastu esmakordselt pärast valimisi Merkeli CDU-CSU liidust maha jäänud.
Ka rahuliku meele ja põhjaliku lähenemise poolest hinnatud Scholzi enda populaarsus on kahanenud.
Scholzi, kes esmaspäeval sõidab Washingtoni USA presidendi Joe Bideniga kohtuma, iseloomustab nõndanimetatud nullstiil. Kuiva ja masinliku kõnepruugiga kantslerit on kutsutud ka “Scholzomatiks”.
Ka Merkel ei olnud suurem ajakirjanduses esineja ega sütitavate kõnede pidaja, aga Scholz näib püüdvat teda nähtamatuses üle trumbata, kirjutas nädalaleht Der Spiegel, öeldes, et uus kantsler on peaaegu nähtamatu ja kuuldamatu.
“Kantsleri kõne- ja suhtlusviis tundub kohatu,” ütles politoloog Ursula Münch. “Teda on väga vähe kuulda ja näha, ja kui ta räägib, kasutab ta sageli mõistukõnet, mitte ei räägi selgelt ja teravalt, nagu nõuab tänapäeva meediamaailm.”
Scholzil on küll kombeks kutsuta ajakirjanikud pressikonverentsile, aga sageli hoidub ta neile otse vastamast.
Münchi sõnul püüab kantsler ehk jätta muljet professionaalsusest ja tõsidusest, sest meediakeskkonnas räägivad kõik ja kommenteerivad kõike.
“Pandeemiaolukorras või rahvusvahelises kriisis ei piisa sellest, kui öelda inimestele, et te võite mind usaldada, ma olen kogenud ja tean, mida teen,” leiab ka poliitikateadlane Hajo Funke. Scholzi suhtlusstiilil on tublisti paranemisruumi, arvab ta.