Oleme tunnistajaks muinasjutule, mis vääriks vendade Grimmide sulge. Kaunitar, kes osutus koletiseks. Küüniline manipulaator Johanna-Maria Lehtme joonistas endast headuse ingli pildi, kes päästab Ukrainat. Eesti lihtsameelsed kaunishinged uskusid seda lugu. Nad annetasid heldelt, pisar silmas, lootuses, et iga euro läheb rindele.
Tegelikult käis klassikaline lambapeade pügamine. MTÜ Slava Ukraini kaudu liikus ametlike andmete järgi liikus üle 450 000 euro läbi kahtlaste tehingute Hennadi Vaskivi ringkonnale. Vapustav silmakirjalikkus: avalikkuse ees pühak, tagatubades kainelt kaalutlev kaabakas. Seninägematu jultumus.
Lugu on mitmes mõttes muinasjutuline. Esiteks totaalne kinnimätsimine – meedia ja teatud poliitilised ringkonnad hoidsid aastaid alal Lehtme ebapüha ikooni. Teiseks metsik häältesaak: Ukraina abistamise laine aitas 2023. aasta riigikogu valimistel korjata hääli neile, kes oskasid emotsiooni ratsionaliseerida. Kolmandaks piinlik kohtuasi, mis nüüd Harju maakohtus videosilla teel jätkub. Kaunitar istub erandkorras Ukrainas, kasvatab lapsi ja osaleb protsessil mugavalt oma uues kodus.
450 000 eurot on päris kena summa. Võrreldes meie mürsugängsterite suuremate saakidega jääb see küll mitu suurusjärku väiksemaks, kuid õppetund on seda väärtuslikum, mida odavamalt see kätte tuleb.
See juhtum paljastab, kuidas hea tahe ilma kriitikameele ja kontrollita muutub röövretkeks. Eesti inimese ausus ja kaastunne on ilusad omadused, kuid neid ei tohi lasta kuritarvitada professionaalsetel ja vilunud pasatskitel. Järgmine kord peaksime enne annetamist endalt küsima: kas jään jälle lolliks ja rahva naerualuseks? Kas saan haledalt vastu pükse nagu alati?
Sven Sildnik,
Sisepaguluses 14.09.2026