Uued Uudised

NATO tulevik on kahtluse all, sest liikmesriigid ei taha üksteist sõjaliselt toetada

29 January 2026, Spain, Rota: Spanish soldiers and equipment are loaded onto an amphibious landing ship at the Spanish base in Rota as part of the "Steadfast Dart 26" maneuver. Over the next few days, the ships will sail to Germany together. The maneuver is the largest NATO military exercise of the year, during which the transfer of material and vehicles within the alliance area is practiced, among other things. Germany is the hub. Photo: Kay Nietfeld/dpa

Eestis on endiselt moes pea liiva alla peitmine, kui jutt käib NATO-st. Kunagi rääkis Mart Helme plaanist B juhuks, kui NATO 5. paragrahv tööle ei hakka ja ta pidi äärepealt risti löödama. Ebastabiilne ühiskond eeldab alati, et probleemidest ei räägitaks.

Saates “Räägime asjast” rääkisid EKRE poliitikud taas NATO lagunemise võimalusest. Et see pole sugugi võimatu, sellest räägib üks BNS-i vahendatud AFP uudis.

NATO toimimine on kahtluse alla seatud selle tõttu, et liikmesriigid ei toeta enam üksteist sõjaliselt.

Itaalia peaminister Giorgia Meloni kutsus reedel NATO liitlasi üles kokku hoidma pärast teadet, et Ühendriigid kaaluvad meetmeid Hispaania vastu, kuna viimane keeldus toetamast operatsioone Iraani vastu.

“NATO peab jääma ühtseks. Usun, et see on tugevuse allikas,” ütles Meloni ajakirjanikele Küprosel Nikosias peetud EL-i tippkohtumisel osaledes.

Uudisteagentuur Reuters tsiteeris anonüümset USA ametnikku, kelle sõnul oli Pentagon välja töötanud võimalikud meetmed liitlaste karistamiseks Iraani sõjale reageerimise eest, sealhulgas Hispaania liikmesuse peatamise alliansis.

NATO aluslepingus puudub säte, mis lubaks mõne alliansi liikme liikmesust peatada või teda välja heita.

USA vabariiklasest president Donald Trump on korduvalt kritiseerinud NATO liitlasi, kuna nad keelduvad Iraani sõjas rohkem abistamast, öeldes, et peab seda reetmiseks.

Mõned neist – Prantsusmaa, Hispaania ja Itaalia – ei lubanud sõtta saadetud USA sõjalennukitel oma territooriumist üle lennata ega sealseid baase kasutada.

Ka Suurbritannia keeldus esialgu, kuid hiljem lubas USA lennukitel oma baasidest startida konflikti kaitseotstarbelisteks missioonideks.

Trump püüdis ka asjatult veenda Euroopa NATO liikmesriike saatma sõjalaevu Hormuzi väina, mille Iraan on sõjaliste ähvarduste ja rünnakutega sisuliselt sulgenud.

Hispaania peaminister Pedro Sánchez, kelle riik väidetavalt liikmesuse peatamiseks välja valiti, ütles reedel, et ta ei ole mures, rõhutades, et tema riik on usaldusväärne NATO liige.

Samal ajal, kui Trump süvendab kahtlusi, kas Washington aitaks NATO liitlasi kaitsta, kavatseb EL esitada tegevuskava, kuidas liidu enda vastastikuse abi klausel rünnaku alla sattunud riigi puhul toimib.

Meloni rõhutas, et NATO jääb Euroopa kaitse keskmesse, kuid Euroopa riigid peavad oma julgeolekus suuremat rolli mängima.

“Peame töötama selle nimel, et tugevdada NATO Euroopa sammast, mis peab selgelt täiendama Ameerika oma,” lisas ta.

Exit mobile version