Asjaoldu on nüüd siis sealmaal, et Ukraina president anub relvaabi, NATO peasekretär ütleb, et varud on ammendumas ja Vene sõjatööstus õitseb paremini kui kunagi varem.
NATO peasekretär Jens Stoltenberg ütles, et paljud NATO varud on ammendumas. Stoltenberg rääkis Leedu Delfile antud intervjuus, et NATO liitlased peaksid andma Ukrainale märkimisväärses koguses 155-millimeetrist laskemoona, mida nad on ka üle kahe aasta teinud. „Alguses kasutasime oma varusid. Pikemas perspektiivis ei ole see elujõuline, sest paljud NATO varud on ammendumas,“ ütles ta.
Samas kirjutab Eesti Ekspress, et Moskva on oma relvatööstust tohutult kasvatanud. See annab Venemaale Ukrainas eeliseid ja on agressorriigis viinud jõukuse ümberjagamiseni.
Samal ajal, kui Ukraina hangib läbi raskuste enda kaitseks laskemoona, relvi ja varustust, on Venemaa viimase kahe aasta jooksul suutnud tööstustoodangut tohutult kasvatada. Tulemus ületab selle, mida paljud lääne kaitseplaneerijad Vladimir Putini sissetungi alguses prognoosisid.
Kaitsekulutused on tõusnud hinnanguliselt 7,5 protsendini Venemaa SKTst. Venemaa on tarneahelad on ümber kujundatud, et vältida sanktsioone. Laskemoona, sõidukeid ja seadmeid tootvad tehased töötavad ööpäevaringselt, sageli kohustuslikes 12-tunnistes vahetustes kahekordselt ületunde tehes.
Ukraina president Volodõmõr Zelenski kutsus Müncheni julgeolekukonverentsil rahvusvahelist üldsust tegema kõike selle nimel, et Venemaa sõja kaotaks. Ukraina vajab juurde nii relvi kui ka laskemoona.
“Palun ärge küsige Ukrainalt, millal sõda lõppeb, küsige iseendalt, miks Putin ikka veel suudab seda jätkata,” ütles Zelenski.