Roheametnike utoopiline unistus Euroopa Liidu piires vabalt voolavast elektrist hakkas mõranema juba paari aasta eest.
Nüüd on juhuelektrist sõltuv Lääne- ja Kesk-Euroopa norralastel lõplikult kopsu üle maksa ajanud. Kuna juhutootmine vajab enda kõrvale kiiresti reguleeritavat ja võimalikult odavat tootmislahendust, on Põhjamaade suured hüdrojaamad muutunud asendamatuks.
Kuid Norra ei kuulu Euroopa Liitu, mistõttu pole tal ka mingit kohustust ennast rumalate otsuste tõttu energiaprobleemidesse mässinud liikmesriike alatasa välja aidata – ja seda oma inimeste heaolu arvelt.
On täiesti arusaadav, et kui tuule- ja päikesevaesel ajal kasvab nõudlus stabiilse ja keskkonnasõbraliku hüdroelektri järele hüppeliselt, ajab see üles elektrihinna ka Põhjamaades, eeskätt nende lõunapoolsetes regioonides, kus börsihinnaga elektri tarbijad ägavad kõrgete hinnatippude all.
Seega ei saa kuidagi pahaks panna Norra valitsuse järjest kasvavat rahulolematust ja üha selgepiirilisemat plaani elektri eksporti piirata. Kui plaaniga peaksid kava kohaselt liituma Rootsi ja Soome, kus on samuti ohtralt suuri hüdrojaamasid, kukub Brüsseli rohepöörajate kaardimaja kolinal kokku.
Sellest ei jääks mõjutamata ka Eesti, kus arutult joostakse tuulearendajate lobitöö mõjul kuristiku poole. Eesti vajab eeskätt juhitavat kodumaist elektritootmist, moderniseerides olemasolevaid jaamasid ja muutes neid keskkonnasõbralikumaks.
MTÜ Looduse ja Inimeste Eest