Pärast relvarahu jõustumist Iraanis kolmapäeva varahommikul hakkas selginema Iisraeli ja USA 40 päeva kestnud sõjalise vastasseisu tegelik ulatus Islami Vabariigi vastu.
Ühine operatsioon käivitati 28. veebruaril eesmärgiga nõrgestada Iraani režiimi sõjalist võimekust, vähendada Iraanist lähtuvaid ohte – sealhulgas tuuma- ja ballistiliste rakettide programme – ning „luua tingimused“, mis võimaldaksid Iraani rahval režiimi kukutada, teatasid Iisraeli kaitsejõud (IDF) ja riigi poliitiline juhtkond.
Iraani ballistiliste rakettide rünnakud Iisraeli vastu lõppesid kolmapäeval, 8. aprillil umbes kell 3.30, ehk kaks tundi pärast seda, kui USA president Donald Trump kuulutas välja kahe nädala pikkuse relvarahu. Iisraeli õhuvägi jätkas samal ajal Iraani raketiplatvormide ja teiste sõjaliste sihtmärkide pommitamist, lõpetades tuletegevuse umbes samal ajal.
Tsiviilohvrid
Sõjategevuse jooksul tulistas Iraan Iisraeli suunas ligikaudu 650 ballistilist raketti. Sõjaväe andmetel kandsid enam kui pooled neist kobarpommi laenguid, mis paiskavad väiksemaid lõhkekehi laiale alale valimatult.
Rakettide tagajärjel hukkus Iisraelis 20 tsiviilisikut ja välismaalast ning Läänekaldal neli palestiinlast. Iisraeli tervishoiuministeeriumi andmetel sai vigastada üle 7000 inimese.
Sõja esimesel päeval tulistas Iraan umbes 80 raketti, järgmisel päeval umbes 60 ning kolmandal päeval umbes 30. Järgnevatel nädalatel kuni sõja lõpuni jäi päevane keskmine 10–20 raketi vahele.
Kokku tabas Iisraeli asustatud alasid vähemalt 16 tavapärase lõhkepeaga raketti, millest igaüks sisaldas sadu kilogramme lõhkeainet, põhjustades ulatuslikke purustusi. Lisaks registreeriti umbes 50 juhtumit, kus kobarpommi laenguga raketid tabasid asustatud piirkondi, tekitades sadu eraldi löögikohti.
Kõik 24 hukkunut olid tsiviilisikud ning neist vaid kaks viibisid rünnaku ajal varjendis. Kobarmoon tappis 10 ja tavapärased raketid 14 inimest.
Iisaeli rinde juhtimiskeskuse andmetel jäi üle 5500 iisraellase koduta, kuna nende elamud said rünnakutes kannatada.
Iisraeli rünnakud ja Iraani allesjäänud võimekus
Sõja jooksul heitis Iisraeli õhuvägi Iraani territooriumile üle 18 000 pommi enam kui 1000 rünnakulaines. IDFi andmetel viidi läbi üle 10 800 eraldiseisva rünnaku rohkem kui 4000 sihtmärgi vastu, sealhulgas õhutõrjesüsteemid, ballistiliste rakettide platvormid, relvatehased, tuumarajatised, peakorterid ning sõjaline juhtkond.
Iisraeli hävituslennukid sooritasid umbes 8500 väljalendu. USA sõjavägi teatas omalt poolt 13 000 rünnakust Iraani sõjaliste sihtmärkide vastu.
Iisrael hävitas või muutis kasutuskõlbmatuks ligikaudu 60% Iraani hinnangulisest 470 ballistiliste rakettide platvormist. Neist umbes 200 hävitati otsestes rünnakutes ning veel 80 muutusid kasutuks pärast seda, kui pommitati maa-aluste ladude sissepääse.
Sõja alguses hinnati Iraani käsutuses olevate ballistiliste rakettide arvuks 2500. Viimaste hinnangute kohaselt on Iraanil alles umbes 1000 raketti, mis suudavad Iisraeli tabada.
Lisaks hävitati umbes 85% Iraani õhutõrje- ja avastamissüsteemidest. IDFi andmetel rünnati üle 300 sellise sihtmärgi, sealhulgas radareid ja raketisüsteeme.
Suurim löök anti siiski Iraani relvatööstusele: hävitati kõik peamised rajatised, kus arendati Iisraeli ohustavaid relvi. Tuhanded sõjatööstusega seotud objektid said rünnakutes kannatada või hävisid täielikult.
Iisraeli sõnul on löögid oluliselt kahjustanud Iraani ballistiliste rakettide tootmist ning riik ei ole praegu võimeline uusi rakette valmistama.
IDFi pressiesindaja brigaadikindral Effie Defrin teatas, et sõjavägi „täitis kõik seatud eesmärgid ja isegi ületas need“.
„Operatsiooni eesmärk oli Iraani terrorirežiimi tõsiselt kahjustada ja eemaldada Iisraeli jaoks eksistentsiaalsed ohud. Me lõime tugevalt kõiki selle süsteeme ja võimekusi, kõrvaldasime juhtkonna, kahjustasime juhtimisstruktuure ning tabasime rängalt sõjatööstust, raketivõimekust, majanduslikke sihtmärke ja tuumarajatisi,“ ütles ta pressikonverentsil.
Tuumaprogramm
Kuigi Iisrael ründas konflikti käigus mitmeid Iraani tuumarajatisi – samuti 2025. aasta juunis toimunud 12-päevases sõjas –, juhtis peamist tegevust Iraani tuumaprogrammi vastu USA.
Sealhulgas rünnati Iraani enam kui 400 kilogrammist 60% rikastatud uraani varu, millest Iisraeli hinnangul piisaks 11 tuumapommi valmistamiseks.
Rünnatud objektide hulgas olid muu hulgas uraani kontsentraadi tootmistehas Yazi lähedal, Araki raskevee reaktor, Malek Ashtari ülikooli tuumauuringute keskus Teheranis, Taleghan 2 rajatis Parchini sõjakompleksis ning salajane maa-alune objekt Teherani lähistel nimega Minzadehei.
Majanduslik kahju
Sõja hilisemas faasis keskendus Iisrael Iraani „majanduslikele sihtmärkidele“, et tekitada režiimile ulatuslikku rahalist kahju.
Rünnakute alla sattusid riigi lõunaosas asuvad gaasitaristud, kaks suurt terasetehast, mitmed naftakeemiatehased ning kümme olulist raudteelõiku ja silda.
Sõjaväe hinnangul kasutati neid objekte nii raketitootmise materjalide valmistamiseks kui ka relvade transportimiseks, kuid Iisraeli julgeolekuallikate sõnul oli eesmärk ka Iraani majanduse nõrgestamine.
Iraani sõjaline juhtkond
Iisraeli esimesed rünnakud 28. veebruaril tapsid IDFi andmetel Iraani endise kõrgeima juhi Ali Khamenei ning 40 sekundi jooksul veel 40 kõrget sõjaväelast. Järgnevatel nädalatel hukkus veel mitmeid kõrgeid ametnikke.
Nende hulgas olid Ali Khamenei nõunik Ali Shamkhani, Revolutsioonilise Kaardiväe juht Mohammad Pakpour, mereväe juht Alireza Tangsiri, luurejuht Majid Khademi, Basiji üksuste juht Gholamreza Soleimani, organisatsiooni pressiesindaja Ali Mohammad Naini, riikliku julgeolekunõukogu juht Ali Larijani, kaitseminister Aziz Nasirzadeh, SPND juht Hossein Jabal-Amelian ning Khamenei sõjaline sekretär Mohammad Shirazi. Lisaks hukkus kümneid teisi kõrg- ja keskastme ohvitsere.
IDF hindab, et Iisraeli rünnakutes hukkus umbes 5000 Iraani sõdurit ning haavata sai kümneid tuhandeid, kellest paljud kuulusid sisejulgeolekujõududesse ja Basiji paramilitaarsetesse üksustesse. Uudisteagentuur Reuters on viidanud hinnangule, mille kohaselt hukkus Iraanis üle 3600 inimese.
Lisaks sai surma 13 USA sõjaväelast.
Allikas: The Times of Israel