Eesti jaekaubandusettevõtete müügitulu oli 2026. aasta aprillis 954 miljonit eurot. Aastavõrdluses kasvas müük 2%, kuid märtsiga võrreldes vähenes 4%.
Kasvu vedasid kallinenud mootorikütuse müüjad (+3% aastaga) ning tööstuskaupade kauplused (+1%). Toidukaupade müügimaht seevastu kahanes taas 1% ning langus on kestnud juba üle kahe aasta (viimati kasvas see 2024. aasta märtsis). Statistikaameti analüütiku Johanna Linda Pihlaku sõnul on toidukaupade müügi vähenemise peamine põhjus hinnatõus.
Kuigi statistikaamet teatab mootorikütuse jaemüüjate müügimahu 3-protsendilisest kasvust, on see number eksitav. Loogika ütleb, et tegelikult ostetakse ka mootorikütust liitrites vähem. Inimesed ja ettevõtted hoiavad kütuse pealt kokku, mis puudutab eriti maapiirkondades elavaid inimesi ja väiksemaid ettevõtteid. See on otsene tagajärg valitsuse maksupoliitikale – erinevalt paljudest Euroopa riikidest ei ole pooletoobiste valitsus kalli kütuse hinna vähendamiseks mitte midagi teinud.
Aastaga kallines mootorikütus keskmiselt 10–15% ringis, olenevalt kütuseliigist ja tanklast. Kohati oli tõus veelgi suurem, eriti diislil. See on oluliselt rohkem kui see 3% müügimahukasv, mida statistikaamet esitas mootorikütuse jaemüüjate kohta. Tegelikult on müüdud kütuse liitrid vähenenud.
Numbrid kinnitavad kahekiiruselist majandust. Ühelt poolt on tööstuskaupade segmendis näha minimaalset elavnemist, teisalt on toidukaupade pikk langus väga murettekitav, sisuliselt kukkus ka kütuse müük. See, et toidukorv on juba üle kahe aasta järjest mahu poolest kahanenud, näitab selgelt, et paljude Eesti perede ostujõud on jätkuvalt nõrk. Inimesed on sunnitud toidu ja kütuse pealt kokku hoidma.
Aprilli kasv oli oluliselt tagasihoidlikum kui märtsi 7%, mis on valus kukkumine. Kuises languses (-4%, sesoonselt korrigeeritult -1%) peegeldub ka tavapärane kevadine hooajalisus, kuid see ei muuda asjaolu, et tarbimise taastumine on pigem silmamoondus.
EKRE seisukohalt on tegemist klassikalise näitega sellest, kuidas kõrged hinnad ja majanduspoliitika löövad enim just tavalist Eesti peret. Kui tööstuskaubad ja kütus veavad natukenegi, siis igapäevane toit – mis moodustab suure osa madalama sissetulekuga leibkondade kuludest – jääb kättesaamatuks. See on otsene tagajärg aastatepikkusele energiahindade, maksukoormuse ja rohepoliitika survele, mis on tõstnud tootmiskulusid.
Olukord nõuab selget suunamuutust: tuleb vähendada riigi kulusid, langetada maksukoormust ja vabastada majandust liigregulatsioonist, et raha jääks inimestele kätte ning nad saaksid taas normaalselt tarbida, mitte ainult kütust ja mõningaid tööstuskaupu. Praegune olukord, kus toit ja kütus langevad ja muu kasvab vaid napilt, ei ole jätkusuutlik.
Sven Sildnik,
Sisepaguluses 28.05.2026