Nüüd on siis avalikkuse ette tulnud järjekordne piinlik käkk. Tallinna halduskohus tühistas valitsuse korraldused Nursipalu harjutusvälja laiendamiseks. Ja mis seal salata – kohus pani asja täitsa täppi. Meie militaristid ja kaitsevaldkonna kõrged ametnikud ei suuda end lihtsalt Eesti riigi seaduste ja protseduuride raamidesse mahutada.
Seaduskuulekus? See sõna tundub röövrüütlitele tundmatu. Valitseb täielik anarhia. Ühes otsas relvahanked, kus varastamine ei ole enam isegi skandaal, vaid justkui loomulik ja paratamatu osa protsessist. Lisaks suured riigikaitselised otsused, mida surutakse läbi poolikute uuringute, pealiskaudsete keskkonnamõjude hindamiste ja üldsõnaliste lubadustega, nagu tegemist oleks suvalise tänavapätiga, kes lihtsalt võtab jõuga, mis talle meeldib.
Kohus ütles selgelt: riiki tuleb kaitsta, see on ülekaaluka avaliku huvi küsimus. Aga seda ei või teha niimoodi, et seadustest ja Natura hindamistest lihtsalt üle sõidetakse. Müra uuringud tegemata, öine laskmine arvestamata, leevendusmeetmed nii auklikud, et nendega võiks ahvenaid püüda. See ei ole riigimehelik käitumine, see on jultumus.
Ja mis kõige naljakam – need samad inimesed, kes nõuavad kodanikelt järjest suuremat kuulekust ja maksude maksmist “riigikaitse nimel”, ei suuda ise elementaarseid seadusenõudeid täita. Aga kui kohalikud inimesed või mittetulundusühingud julgevad kaevata, hakatakse neid kohe “riigivaenlastena” kujutama. See on sigadus.
Lugu on lihtne: riiki on vaja kaitsta. Aga seda ei saa teha nagu suvaline tänavapätt, kes arvab, et eesmärk pühitseb abinõu. Seadus kehtib kõigile, ka lapilistes pidžaamades kindralitele, kaitseministeeriumi ametnikele ja valitsusele endale.
Praegune olukord on jätkuks pikale reale ebaõnnestumistele. Kui niimoodi jätkub, ei ole meil varsti ei usaldusväärset riigikaitset ega õigusriiki. Ainult sõdurisaabastes anarhistid – erinevus klassikalistest anarhistidest on ainult selles, et ennemuiste oli see intellektuaalide partei.
Aeg on laamendamine lõpetada. Eesti riik ei ole kellegi isiklik leivakott ega silgukarp – ei militaristidele, immigrantidele, lesbistidele ega rohelistele aktivistidele. Seadus, kord ja riigikaitse peavad käima käsikäes. Praegu veab igaüks ise suunas nagu luik, haug ja vähk.
Sven Sildnik,
Sisepaguluses 15.09.2026