Peatselt Eestis suurt hinnatõusu kavandav Eesti Energia on saamas ka USA looduskaitsjate sihtmärgiks, kes võitlevad vastu Eesti Energia tütarfirma põlevkivikaevanduse ja -õli projektile Utah’s.
Tõtt-öelda pole monopolfirma rolli nautiv Eesti Energia siiani ühiskonnale selgeks teinud, mil moel on Eesti rahvale ja ühiskonnale kasulikud Utah` ja Jordaania põlevkiviprojektid ning tavakodanikule jääb mulje, nagu tahaks me lihtsalt maailmale oma kogemusi maha müüa, arvestamata, kas sellest üldse mingit tulu tõuseb.
Ameerika keskkonnakaitsjad näevad tulevikku mustades värvides. “See plaan muudaks siinse ala pealmaakaevandusteks, eemaldaks väärtusliku vee meie jõgedest ning põhjustaks ohtlikku keskkonnareostust. See on kõik, mida Colorado jõe vesikond ei vaja,” ütles keskkonnakaitsja John Weisheit keskkonnaorganisatsioonide ühispöördumises USA maakorraldusametile.
Eesti Energia projekt, mis toodaks 30 aasta jooksul 550 miljonit barrelit põlevkiviõli, paisaks selle ajaga keskkonnakaitsjate hinnangul õhku 200 miljonit tonni kasvuhoonegaase aastas. “Energia kogus, mis kulub põlevkivi kaevandamisele ja õliks töötlemiseks, teeb sellest kõige süsinikuintensiivsema fossilkütuste maailmas,” märgitakse pöördumises.
Keskkonnakaitsjad võitlevad konkreetselt vastu võimalikule maakorraldusameti otsusele, mis lubaks Eesti Energia tütarfirmal Enefit American Oil rajada projekti jaoks tugitaristu. Trassikoridori rajataks 30 kilomeetrit veetrasse, 13 kilomeetrit maa-aluseid maagaasitrasse, 20 kilomeetrit maa-aluseid õlitrasse, 9 kilomeetrit teenindusteid ning ligi 50 kilomeetrit kõrgepingeliine.
“Viimane asi mida me vajame, on Eesti õlifirma, mis kasutaks ameeriklaste avalikku maad, et käitada hävituslikku põlevkivikaevandamist. Ometi ei ole Trumpi administratsiooni maakorraldusamet suutnud anda sellele räpasele energiale karmi hinnangut nagu peaks,” ütles Jacob Eisenberg keskkonnakaitseorganisatsioonist Natural Resource Defence Council.
Eesti Energia kommunikatsioonijuht Kaarel Kuusk kirjeldab kõiki põlevkiviprojektiga kaasnevaid tegemisi, kokkuleppeid ja lubade saamist kui protsessi, millega on kõik väidetavalt rahul. Ilmselt siiski pole, kui keskkonnakaitsjad nii karmilt EE projekti vastu on. Et USA-s endaski keskkonnakaitse ja rahva nõusolekuga kõik korras pole, seda näitasid vägivallani läinud vastasseis naftajuhtme rajamisel Põhja-Dakotas Standing Rocki indiaanlaste reservaadis president Barack Obama valitsemise ajal ehk 2016. aastal.
Eesti Energia soetas 2011. aasta märtsis Utah’ osariigis hinnangulise suurusega 6,6 miljardit tonni põlevkivivaru. Energiafirma plaanis sealsete põlevkivivarude baasil välja arendada põlevkivist vedelkütuseid tootva tööstuse võimsusega 50 000 barrelit põlevkiviõli päevas.