Viimasel ajal üritatakse ühiskonda mõjutada juttudega, nagu oleks õpetajate streik midagi väga valet, ühiskonda lõhestav ja paljudele ebamugavusi põhjustav – ja nii räägivad just need sigatsejad, kes on ühiskonnas tekitanud olukorra, kus muude vahenditega enam võidelda ei saa, muidu sõidetakse ühest ühiskonnagrupist lihtsalt üle.
Eestis on selleks sigatsejaks juba kolmandat valitsust moodustav Kaja Kallas oma partnerite sotside ja “kahesajatega”, kes lubasid küll õpetajatele palgatõusu, aga petsid siis oma kärpepoliitikat ellu viies neid. See seltskond pettis kogu Eestit, jättes rääkimata enda kavandatavatest maksutõusudest – ja just maksutõusude tõttu halveneb mitte ainult õpetajate, vaid kogu ühiskonna hakkamasaamise võimekus.
Kaja Kallas valitsedes on 40-protsendiline inflatsioon hävitanud ju praktiliselt kogu ühiskonna ostuvõime. Praegused palgad on kaotanud suure osa tegelikust väärtusest ning palga- ja toetuste tõusu oleks vaja kõigile. Praegu saab sama summa eest kõvasti vähem osta, kui enne Reformierakonna algatatud inflatsioonirallit, kus Eesti oli pikki kuid euroala kõrgeima inflatsiooniga.
Eesseisva streigi ainus põhjus ongi Kaja Kallase, Reformierakonna, sotside ja Eesti 200 valitsuspoliitika. Muidugi tekitab streik ühiskonnas teatud ebamugavusi, aga see ongi tööseisaku võti, vajutada valusalt mitte ainult valitsuse õrnadele kohtadele, vaid kaasata protsessi kogu ühiskond, kes Eestis võiks näiteks Kaja Kallasele öelda: “Ise lubasid palgatõusu, tee nüüd ära!”
Need, kes streiki “ühiskonna lõhestamisena” kujutavad, ongi tavaliselt need, kes on konfliktis süüdi ja tahavad üht osapoolt demoniseerida, et võtta talt ühiskonna toetus. Eestis on selleks võimuliidu kamp.
Kuivõrd Reformierakond vahib ammulisui ainult suurte ja vägevate suunas, siis peaksid nad hästi teadma, et Lääne-Euroopas on streigid, piketid, meeleavaldused ja muud ühiskonna elu halvamised väga levinud kui demokraatliku ühiskonna üks õigustest. Seda teevad isegi Eesti liberaalide ja vasakpoolsete liitlased, Lääne kliimaäärmuslased, kes ennast asfaldi külge kinni liimivad.
Hetkel toimuvad suured põllumeeste ja raudteetööliste streigid Saksamaal ja Prantsusmaa oma “kollaste vestidega” on eriti hea näide streigiliikumise kui sotsiaalse survevahendi tohutust levikust ja mõjust läänelikus ühiskonnas. Seega lõpetagu Eesti võimupoliitikud sigatsemine ja täitku oma lubadused.
Praegu jääb mulje, et valitsus tahab õpetajad lihtsalt maha suruda. Ka Saksamaal tembeldab punaroheline valitsus protesteerivad põllumehed “paremäärmuslasteks” ja Putini käsilasteks, üritades nii oma õiguste eest seisjaid demoniseerida.
Uued Uudised