Mõne aja eest oli Kumus “virgunute” väljapanek, millel pandi ka pärisorjuses vaevelnud eestlastele süü orjakaubanduse eest – mõnel pool aga vaadatakse ümber ka seniseid käsitlusi.
ERR vahendab: “Rahvusvaheliselt tunnustatud ökonomist Kristian Niemietz võttis oma uues raamatus vaatluse alla Suurbritannia koloniaalajaloo ning leidis, et kolonialism ja orjakaubandus ei teinud riiki rikkaks. Briti kaubandusminister avaldas uuringule toetust ja märkis, et Suurbritannia sai rikkaks hoopis tänu liberalismile, turumajandusele ning brittide töökusele.
Niemietz tõi välja, et orjakaubandusest lõikasid kasu pigem mõned perekonnad ning rikkus koondus seega väheste inimeste kätte. Samal ajal pidi lihtrahvas katma kolonialismiga kaasa tulnud sõjalisi ja administratiivseid kulutusi, vahendas The Telegraph.
Niemietz kirjutab, et orjakaubandusest saadud raha polnud piisavalt, et oleks avaldanud mõju riigi majandusele laiemalt. Viimasel ajal on hakanud aga levima väited, et Lääne-Euroopa riigid said rikkaks tänu kolonialismile ja orjakaubandusele ning just seetõttu algas 19. sajandil Euroopas tööstusrevolutsioon. Niemietz lükkas need väited ümber.
“Atlandi-ülene orjakaubandus polnud Briti majanduse jaoks olulisem kui õlletööstus või lambakasvatus. Samas me pole kuulnud selliseid väiteid, et õlleäri rahastas tööstusrevolutsiooni või lambakasvatus rahastas tööstusrevolutsiooni,” märkis Niemietz.
Ajaloos on väga palju varjatud kahte fakti. Esiteks oli Briti laevastik üks peamisi orjakaubanduse tõkestajaid. Malcolm Cowley ja Daniel P. Mannixi raamatus “Mustad lastid” kirjutatakse sellest, kuidas ookeanil orjalaevu kohanud briti meremehed signaliseerisid kohe, et kui merest leitakse kasvõi üks laip, puuakse kogu meeskond üles – nimelt oli tabamisohus orjalaevadel levinud komme, et oma tegevuse varjamiseks orjalast uputati.
Teine ümberlükkamatu fakt on see, et Aafrika valitsejad olid orjakaubanduse üks osapooli. Seesama raamat kirjeldab olukordi, kus orjakaupmeestele müüdi koguni võimuperekondade liikmeid, kes võisid sealsetele valitsejatele konkurentsi pakkuda.
Orjandusest rääkides “unustatakse” kasvõi seegi, et see ebainimlik nähtus on puudutanud ka valgeid: pärast Ungari vallutamist Türgi osmanite poolt viidi Istanbuli orjaturgudele vähemalt sada tuhat ungarlast ning Ameerikasse saadeti orjadeks ka mässulisi iirlasi. Massiline orjakaubandus käis ka Aafrikast Araabiasse.
Orjapidamine on põlastusväärne kogu inimkonna jaoks, seda rassist sõltumata. Läänes levinud woke-liikumine üritab seda ainult valgete “pärispatuks” kujundada.
Uued Uudised