Kui Eesti okupeeriti, õhkisid ja hävitasid Venemaa punaarmeelased peaaegu kõik eestlaste mälestussambad ja sõitsid tankidega üle hauatähiste. Asemele püstitati meeletul hulgal oma ehk punamonumente, mille koristamisega tegelebki praegu unest ärganud sõltumatu Eesti võim. Kusjuures kostub nördinud hääli – et neetud fašistid ja pühaduse rüvetajad, lõhuvad siin meie põliseid sakraalseid väärtusi. Pikaajaline keskerakondlane Stalnuhhin, kellele tehakse praegu kõvasti reklaami valitsuse poolt rahastatud venekeelses meedias, just nõnda solvaski eestlasi, aga kandideerib ikka Riigikokku.
Kui vaadata, mida saadab korda Tallinna munitsipaalvõim Mihhail Kõlvarti ja Jevgeni Ossinovski juhtimisel, ehk kesikud ja sotsid, siis meenub okupatsioon ja eestlaste pinna täiskülvamine anastajate monumentidega. Linnavolikogu, mille enamus koosneb võõrkodanike ja mittekodanike poolt valitud muukeelsetest keskerakondlastest ja nende palgatud sotsidest, on lükanud tagasi kõik opositsiooni ettepanekud eesti keele kaitse, punamonumentide teisaldamise ja tuntud eestlaste mälestuse jäädvustamise asjus. Kusjuures eestluse hoidmise vastu hääletavad alati ka eestlastest keskerakondlased.
Tiit Madissoni mälestusmärgi loomise ettepanek lükati ülbelt tagasi, Georg Otsa monumenti Tallinnas ikka ei ole, nagu ka teiste kuulsate eestlaste mälestusmärke, aga linn on juba raisanud mitusada tuhat eurot Mahatma Gandhi meie kontekstis täiesti mõttetu figuuri püstitamiseks. Ja neljapäeval lükkas linnavolikogu tagasi EKRE fraktsiooni juhi Mart Kallase ettepaneku peatada Tallinnas lausa absurdselt kohatu tegelase kuju püstitamine. Gandhi nimetas Hitlerit oma kalliks sõbraks.
Jääb mulje, et keskerakondlased on viimse hingetõmbeni seotud nabanööriga Eestit eelmisel sajandil okupeerinud võõrvõimuga, mis tegi kõik selleks, et eestlaste linnad näeksid välja nagu Venemaa omad ja et eestlased kummardasid võõraid puuslikuid. Keskerakondlased lagastasid tundmatuseni kunagi avara ja valgusküllase Viru väljaku, lubades ehitada sinna mingid elevaatorid, viljakuivatid ja muud betoonist kolehooned, varjates vaatevälja Vanalinnale kaubamaja külalistele mõeldud õhuülekäigu ehk tunneliga, mis ripub inimeste peade kohal. Linlased aga aeti süngesse keldrilabürinti maa alla, nagu ka Vabaduse väljakul. Nüüd aga ehitatakse kaubamaja kõrvale järjekordne klaasist ja plekist kõrghoone, nagu neid kilukarpe ja kontorihooneid oleks seal vähe.
Tallinna linnapeast võib aru saada – tema eellased olid Gandhiga ühest kultuuriruumist, Aasia värk, aga Tallinn ei ole ju Aasia linn. Gandhi pole Eestis kunagi käinud ega ole siin populaarne tegelane. Isegi Leninist oli Eestile rohkem kasu, sest Lenin saatis oma läbirääkijad Tartu rahu sõlmimiseks erirongiga, ja kui selgus, et volitus Lenini allkirjaga oli ununenud Venemaale, saatis Lenin oma volituse delegatsioonile järgi eriveduriga. Ning tunnistas Eesti Vabariiki.
Kui härra Kõlvart tahab lihtsalt risustada Eesti pealinna võõrkehadega – et mida vähem eestlust ja rohkem võõrkultuuri, seda parem, olgu see kasvõi pedofiil ja rassist Gandhi – siis püstitagu sinna parem püsti enda ja Kovalenko-Kõlvarti skulptuurid, nagu on Venemaal pandud monumendid Leninile ja Krupskajale. Isegi see oleks palju väärikam ja loogilisem variant – meie inimesed, normaalne pere – kui kahe palja tüdruklapse vahel maganud vana rõvedik. Jälk on see, mida ta tegi oma sugulaste väikeste tütardega.
Kui Mihhail Kõlvart oma teatud-tuntud ujeduses ei taha püstitada Gandhi asemele ennast ja Anastassiat, siis on veel üks variant – Viktor Tsoi. Ta oli progressiivne vene noorte superstaar, keda riigiduras süüdistati lõpuks selles, et kõik tema laulud olid kirjutatud USA Luure Keskagentuuris (LKA). Ja hukkus Tsoi Eesti lähedal, Riia lähistel. Pealekauba oli ta Kõlvartiga sama päritolu.
Neljapäevasel istungil tutvustas Tallinna linnavolikogule oma argumente Gandhi monumendi püstitamise peatamise kasuks Mart Kallas, kes uuris põhjalikult selle tegelase ajalugu, näitas slaide ja tõestas veenvalt, et selliste vaadetega absoluutselt võõral inimesel ei ole eestlaste panteonis kohta. Gandhi isikut oma raamatu tarvis uurinud linnavolikogu liige Harri Kingo rääkis põhjalikult sellest, mida kujutas endast Ghandi ja miks tema kuju oleks Tallinnas kohatu:
„Meile tahetakse Tallinnasse püstitada ausammas Mahatma Gandhile. Mõni mõte sellega seoses. Kohati olid tema mõtted aga lääne kultuuri ja reaalsusega täiseti sobimatud.
Gandhi arvas, et kuna juudid pidid niikuinii surema koonduslaagrite gaasikambrites, oleks kõik juudid pidanud toime panema rahvusliku kollektiivse enesetapu – see olnuks rahvuse väärikas surm ja Gandhi arvas, et see oleks Hitlerit hirmutanud ja ta oleks oma metsikused lõpetanud. Niisiis – holokaust juutide omade kätega!?
Oma vägivallatuse idee sai Gandhi Lev Tolstoist, kellega nad vahetasid suure hulga kirju. Paraku muutus see vägivallatus Indias mõttetuks surma minemise ideoloogiaks. Indias tapsid britid kuulipildujatega terveid demonstrantide kolonne vägivallatuid, kes läksid lihtsalt kuulipildujate ette surma nagi kari lambaid. Indialastele selline vägivallatuse arusaam sobis. Meile see ei sobi.
Veel üls Gandhi mõte oli, et Euroopa oleks pidanud Hitlerile rahumeelselt alistuma. Taas: Hitler oleks Gandhi meelest näinud oma teo julmust ja loobunud sõjast.
Sama mõte oli tal juutide kohta, kutsudes neid alistuma (taas vägivallatus!) araablastele ja araablastega rahus koos elama. Mis oli ja on paraku ebareaalne naiivsus, nagu aeg näitab.
Isiklikus elus magas Gandhi öösiti kahe alasti noore neiu vahel. Ise põhjendas ta seda vajadusega saada sooja. Ning väitega, et ahvatluste ületamiseks peavad ahvatlused olemas olema.
Ma kahtlen, kes kuumas Indias on sellist sooja kellelegi vaja. Mis seal voodis tegelikult toimus, kas ahvatlused ületati neist hoidumise teel või neile alistumisega, see on teadmata. Aga me võime arvata. Kaasajal nimetatakse seda pedofiiliaks.
Kui Gandhi kandidatuur pandi üles Nobeli rahupreemia saamiseks, siis Nobeli komitee Gandhist loobus ja jättis selle üldse välja andmata. Põhjendus: “Maailmas ei leidu kedagi, kes seda preemiat vääriks.”
Miks me vajame siia Tallinnasse talle kuju!? Tal pole Eesti ega Tallinnaga mitte midagi ühist ja ta pole ka see isik, kelle jalge ette ma lille asetaks.
Pildil kavandatav kuju Mustamäele – masstoodang Indiast,“ ütles Harri Kingo.
Mart Kallase kommentaar: „Peaks lisama, et India ei ole meile mingi sõbralik riik, ega partner. Ostab ta ju kõik Venemaa ekspordiks mõeldud gaasi ja nafta. Pigem Venemaa poolel? Kummaline on, et Isamaa Karl Sander Kase toetas pedofiili! Reform jäi erapooletuks, e200 toetas meid. Arkadi Popov ka! Paet jättis hääletamata kuigi oli kohal.“
Veel natuke ajalugu (avaldatud ka Objektiivis): maailmakuulus heliplaadifirma EMI oli Tallinna linnavõimudest ikka tükk maad arukam, kui käskis ansambli The Beatles ajaloolise albumi Sgt. Pepper’s Lonely Hearts Club Band maailma ühelt hinnatuimalt kaanepildilt eemaldada teiste rohkete nägude seast Mahatma Gandhi oma, kuna kardeti, et see osutub vastumeelseks nii India kui ka Lähis-Ida ostjatele ja mõjutab müüginumbreid. Omal ajal kirjutas Gandhi kaks kirja Adolf Hitlerile, kus palus füürerit mitte alustada Teist maailmasõda. Mõlemad kirjad algasid sõnadega „Minu sõber” ja seda on üsna sageli valesti tõlgendatud, aga tulles tagasi Sgt. Pepperi albumi juurde, paneme tähele, et esialgselt kaanelt kadus koos Gandhiga ka „sõber Hitleri” nägu, mida lõppversioonis varjas ujujana ja ahvinimese Tarzanina tuntud Johnny Weissmuller.
sõltumatu India esimene peaminister Jawaharlal Nehru nimetas „ebanormaalseks ja ebaloomulikuks” Gandhi manitsust noortele abiellujatele säilitada süütust. Suurbritannias lõi mõned aastad tagasi laineid Jad Adamsi raamat „Gandhi: Naked Ambition“, kus autor uuris umbes 100 Gandhi raamatu põhjal tema seksuaalsust. India võimud üritasid raamatut keelata, kuid hindud jõudsid selleks ajaks tellida juba üle miljoni eksemplari.
Gandhi abiellus 13-aastasena endast aasta vanema Kasturbai Mohandasiga, kes oli lapsest saati vinge naisõiguslane: ta nõustus tegema kodutöid alles pärast seda, kui mees täidab oma mehelikku kohust, aga kuna kodus oli palju toimetusi, siis tegelesid noored kamasutraga 3 kuni 4 korda päevas. Kui Gandhi oli 15-aastane, viibis ta agoonias isa surivoodi juures, kuid Mohandas nõudis „kohustuse täitmist”. Gandhi läks voodist eemale ja seksis oma lapseootel naisega, ja just sellel ajal isa heitiski hinge. Aafrikas elas Gandhi 21 aastat, alustades moslemi firmas juristina, sai kogu Lõuna-Aafrika hindude kogukonna liidriks, võttis 30-aastasena sekretäri, kelleks osutus 17-aastane juuditar Sonja Schlesin, kelle kohustuste hulka kuulus peale stenografeerimise ka Gandhi masseerimine, vannitamine ja temaga magamine. 38-aastasena väsis mees lõputust seksimaratonist naise ja armukesega ning andis tõotuse mitte pruukida enam veini, liha ja naisi, arvates, et nii saab ta kõige tõhusamalt teenida inimkonda. Kuid kasutas sealjuures neitsisid oma tahtejõu tugevdamiseks.
Jad Adams jutustab oma raamatus, et Gandhi töötas välja keerulised reeglid, mille kohaselt oli tal endal õigus rääkida seksist, kirjutada sellesisulisi kirju ja vastavalt ka käituda, kuid väita samas, et ta on süütu. Ta eksperimenteeris poiste ja tüdrukutega, luues āśrama-nimelisi ühikaid, kus eri soost lapsed pesid ennast ja magasid koos, kuid seksist rääkimise eest neid karistati. Abielumeestele soovitas Gandhi mitte jääda naistega omaette ja käskis kustutada intiimiha külma dušiga, kuid tema enda suhtes see ei kehtinud ja temaga koos pesi end ja magas tema sekretäri lapseohtu tütar. Pärast oma naise surma kohustas Gandhi endaga magama kõiki āśrama naisi, kel oli keelatud magada nende seaduslike meestega. Gandhi kirjade järgi otsustades eksperimenteeris ta naistega, kes tegid tema jaoks striptiisi ja teisi kontaktivabu intiimtoiminguid, mis ei tohtinud viia seemnepurskeni.
Mahatma Gandhi nägi palju erootilisi unenägusid ja tihti rääkis nendest neitsidele, kellega magas selleks, et „kontrollida oma tahtejõudu”. Juhtivad poliitikud ja Gandhi sugulased arutasid ja mõistsid aktiivselt tema käitumist hukka, kuid mees vastas, et kui ta ei luba oma noorel lelletütrel Manul temaga magada, siis võidakse arvata, et see on nõrkuse tundemärk. Manu oli Gandhi eriline usaldusisik ja tegi talle nälgimiste ajal klistiire. 79-aastaselt kannatas mees öösiti külma käes ja magas Manu ja oma lellelapselapse 18-aastase naise Abhaga.
Umbes 15 aastat tagasi vallandati Delhi ülikooli tudengite nõudmisel ja järelvalvekomisjoni soovitusel politoloogist professor, Gandhi elu uurinud raamatute autor, kes puudutas oma loengutes „rahvuse isa” omapärast intiimelu. 31. märtsil 2011. aastal avaldas The Times loo sellest, et Gandhi koduosariigis keelati ameerika ajakirjaniku Joseph Lelyveldi raamat „Great Soul: Mahatma Gandhi and His Struggle with India“, kus teatati, et Gandhi oli biseksuaal ja jättis oma naise maha saksa päritolu juudist bodybuilderi Hermann Kallenbachi pärast, kellega elas Johannesburghis koos kaks aastat alates 1907. aastast. „Sa täiesti omastasid minu keha. See on orjus sõna otseses mõttes,” kirjutas Gandhi Kallenbachile.
Tallinna linnavõimud eesotsas Mihhail Kõlvartiga võivad aga võtta kuju pidulikul avamisel malli Moskva analoogsest kogemusest, kus 8. juulil 1988. aastal samuti avati Mahatma Gandhi ausammas, mis samuti kingiti „India valitsuse ja rahva poolt”. Alles 2. oktoobril 2007. aastal kinkisid Moskva võimud vastu oma ausamba, milleks oli… jällegi Gandhi! See püstitati India saatkonna territooriumile, kuna „pühaku” sünnimaal on neid niigi küll ja nii on ausambale ohutum. Nimelt rebisid tänulikud moskvalased Gandhi näolt pronksist prillid ja kangutasid kõnnikeppi, nii et alles jäi vaid mingi väike jupp. Aga tore, et nii Eestil kui ka Valgevenel saab olema ühine kuju, sest 2015. aastal avati Valgevene riikliku ülikooli juures Mahatma Gandhi büst. Valgevene ajakirjanikud küll väidavad, et seda tehti vastutasuks India sama aasta lubaduse eest toetada Lukašenka režiimi 100 miljoni dollarise krediidiga, aga ka Tallinna ainuvõim hakkas nüüd kõikuma, nii et mine sa tea, mis selle taga tegelikult on…
Gandhi kuju võeti 2018. aastal maha Ghana pealinnas, siis pandi põlema tema ausammas Jerevanis, sest ta toetas Osmanite riigi genotsiidi armeenlaste vastu. Aafriklased aga mäletavad tema põlglikke sõnu mustanahaliste aadressil: „Kafirid ei ole reeglina tsiviliseeritud… Nad on ohtlikud, väga räpased ja elavad peaaegu nagu loomad… Kafiri ainus püüdlus – koguda rohkem loomi, et osta endale naine ja pärast seda veeta oma päevad laiskuses ja alasti. Nad on muidusööjad… ehk inimtüüp, mis on indialaste hulgas peaaegu tundmatu.” Gandhi arvas, et „indialased kahtlemata ületavad lõputult kafiire” ja seisis ägedalt vastu võimude katsetele võrdsustada need rassid.
Manchesteri Ülikooli aktivistid, protesteerides 2019. aasta 25. novembrile planeeritud Gandhi ausamba avamise vastu, algatasid siis kampaania „Gandhi peab langema” (#GandhiMustFall) ja oma avalduses osutasid peale selle, et „rassist ja imperialist Gandhi” nimetas aafriklasi „metslasteks” ja „loomade sarnaseks”, ka sellele, miks India kingib kõigile nii heldekäeliselt neid monumente: „Meie ajal kasutatakse Gandhit propagandainstrumendina praeguse India võimu poolt, kes pingutab selleks, et kõikjal maailmas oleksid püstitatud Gandhi ausambad selleks, et luua India kui imperialismivastase riigi kuvand. Me nõuame, et Manchesteri linnavolikogu loobuks olemast selle teo kaasosaline ja näitaks üles solidaarsust linna mustanahaliste ja kashmirlaste kogukondadega”.
USA Atlanta eeslinnas nurjasid kohalikud vasakpoolsed Gandhi büsti püstitamise ja 100 viljapuu istutamise Gandhi auks. „Meie linnakeses elab paljude rasside ja rahvuste esindajad. Seepärast rassisti kuju püstitamine siia on solvav paljude siin elavate kodanike jaoks,” väitsid protesti korraldajad. USA-s hakati Gandhit nimetama lausa „apartheidi isaks” ja 2018. aastal keelas Malawi Ülemkohus Mahatma Gandhi mälestusmärkide püstitamise riigis.
Mustamäel elab juba üle 1000 aafriklase ja palju hindusid, nii et Ghandist võib tulevikus saada uue „pronksiöö“ detonaator.
Kõiki neid andmeid võib rääkida Tallinna linnavolikogu keskerakondlastest putinistidele, sotsidest globalistidele ja reformierakondlastest p…istidele, aga seda suurem on Ossinovski-Kõlvarti kihk paigaldada rõve puuslik Eesti pealinna. Sest mida vähem eestlust, seda kergem on nendel teha, mida nad iganes tahavad.
EV välisministril Urmas Reinsalul, kes on eestimeelne inimene, on võimalus lõpetada see komejant ja kutsuda tagasi ettepanek kuju püstitamiseks, sest aastakümneid riigi tahtele vilistanud edgaristlik võim viitab praegu muiates riigile ja välisministeeriumile kui instantsile, mille käsud on vürstlinna jaoks ülemuslikud. Et välisministeerium käskis.
Hea Urmas Reinsalu, pane palun sellele häbiväärsele loole punkt. Eesti on rahvusriik, mitte maailma ajaloo monstrumite õudustetuba.
Ivan Makarov