Jutupunkt pole tegevusplaan. Õigete tõdede kuulutamine on armas aga tihti tuleks kindlustada kloostrimüüre ja hankida palgasõdureid ja koostada toimiv plaan.
Täna käib viimsepäevalahing Ida-Ukrainas. Kuidagi teisiti on seda võimatu kirjeldada. Maailm on kunstlikult jagatud läänemeelseteks ja venemeelseteks, käib hoogne sildistamine ja lahendusi ei paista. Kas tõesti kaevatakse pikk kaevik Murmanskist Hersonini?
Nende ridade kirjutamise ajal on Ukrainas neljasaja kilomeetri pikkune ida ja lääne vahelise sõja kaevik ja sedagi sõjatsooni ei suudeta varustada. Kui mürsu- ja padrunikastid on tühjad, ei aita kaitsetahtest ega ühisest hingamisest, seejuures nutavad sõja mõlemad osapooled.
Kui lääs lubab Ukrainale 24 uut tanki, siis on poliitikute näod tähtsad, võitluslikud ja optimistlikud, kuid kindralid lausuvad, et selleks jätkub mõneks ajaks ühe kilomeetri pikkusele rindejoonele. Nii keskendus lahingutegevus kevadel 2023 paari Donbassi linnakesse, mida halastamatult muudetakse veriseks killustikuks.
Kui sa vaatad televiisorist värisevate jalgadega poliitikuid lausumas, et maailm on tuumasõja lävel, siis küsid, kas kasemahla ja apelsinimahla joojate vahel on mingi olemuslik tüli? Ja milles on süüdi Harkivi elanik? Kas läänel olla pakkuda parem demokraatia mudel kui idal või on ikka tegemist ressursisõjaga?
„Demokraatia on see, et te valite endale diktaatori pärast seda, kui ta on teile rääkinud asju, mida te enda arvates kuulda tahate,“ on öelnud Briti peaminister Benjamin Disraeli. Kuldsed sõnad, ka läänlased on oma mudeli suhtes kriitilised, kuid pole kahesaja aastaga ka midagi paremat välja mõelnud! Ja venelased on ameeriklastelt kõvasti õppinud, nad on isegi vene keelde võtnud sõna fundraising.“
“USA ekspresident Donald Trump ütles „Make America Great Again“, mõeldes ennekõike majandusele, ning Venemaa liider Vladimir Putin näib lausuvat „Make Russia Great Again“, üritades tagasi vallutada Ukraina ajaloolist piirkonda, mida on kutsutud ka Novorossijaks,“ kirjutasin raamatus “Eesti majanduse eepiline teekond.”
Ukraina teemal on levinud usk, et tuleb rääkida õigeid jutupunkte ja asjad lahenevad iseenesest, tuleb vaid manifesteerida nagu eneseabiõpikud soovitavad. Kui ilus neiu soovib leida oma meheliku ja heasüdamliku miljonäri, tuleb vaid manifesteerida ja Tuhkatriinu muinasjutt saab tõeks. Võib-olla tõesti. Asjade puhul, millel on suur hinnasilt, on asi karm.
Manifesteerimine on turundustehnoloogia, mille abil kujundatakse tuleviku arvamusruumi ja rahavooge. Tüüpiline manifesteerimine käib krüptoraha valdkonnas, kus iga kaupmees kiidab oma kitse, rääkides järgmisest coin’ist ja see on muutunud isetäituvaks õnnemänguks. Märkimisväärne on manifesteerimine kui turundusmeetod kinnisvaraarenduses, aga ka julgeolekustrateegiates. Igaühel on õigus enesepettuseks.
Minu arust ei tehta Eestis absoluutselt vahet strateegilise kommunikatsiooni büroode ehk PR-firmade poolt väljatöötatud jutupunktide ja tegevusplaani vahel. See, et me proovime leida oma kõlakojas sobivaid kuulajaid, ei ole veel strateegiline tegutsemisplaan!
Selge, et moskoviidid on ohtlikud ja Ukraina sõda on äärmiselt ebameeldiv ja seda võib 24/7 hukka mõista, aga edasi? Mis on meie kaitseplaanid ja kaitseliinid? Kus on kolm kaitseliini nagu Kolme põrsakese muinasjutus? Kus on maa-alused kaitserajatised, kuhu peita tehnika ja laskemoon ning tulnukate kosmoselaev nagu Hollywoodi filmis? Miks Nursipalu rajatakse Võrust läände kui vaenlane tulevat idast?
1990ndatel, kui Eesti oli astumas Euroopa Liitu, oli põhiküsimus, kas te saate hakkama, ega EL ei pea teile peale maksma. Eesti kaitsevõimes polnud üldse kahtlust ja küsimust, sest Eestit peeti olematu sõjaväega undefendable territooriumiks! Venemaa ja NATO sõlmisid isegi lepingu, et Baltikumi militaarkola eriti ei tassita.
Sõda on väga kallis. Postimees on vahel üritanud arutada, mitu päeva Eesti vastu peaks ja kui kallis see on, mitu miljardit maksaks üks sõja päev või nädal! Need lood ei sisalda optimismi, sest Eesti aasta eelarve kuluks nädala või kahega. Eesti puhul on ka oluline, et me säilitaks maksevõime, et me poleks lennukipileti ja rahakoti kaotanud turist Dubai lennujaamas.
Ah, et mida teha õigeusu kiriku ja Venemaa kodanikega Sillamäel. Jätke see teema lihtsalt rahule, lõpetage see viienda kolonni üles ehitamine. Las inimesed püüavad kala, askeldavad suvilas ja võtavad viina! Miks neid poliitiliselt aktiviseerida? Ukrainas on mõlemal pool rindejoont tohutus koguses õigeusklike ja vene emakeelega inimesi. Probleem ei ole selles punktis. Point is not this point.
NATO liitlasvägede ülemjuhataja Euroopas kindral Christopher Gerard Cavoli soovitas Baltikumil aega võita! Venitame nende asjadega. Järgmine kord võin kirjutada teemal, miks sõda ei jõua Soome lahe äärde!
Paavo Kangur