Facebookis arutleb üks noor naine selle üle, keda ta võiks valimistel eelistada. Üsna asjalik ja arutlev jutt, aga siis tuleb EKRE kohta vaid lühike fraas: “Kaabusid ma ei vali, mitte keegi ei saa sundida mind sünnitama!”
Pärast arukat juttu oskab noor naine enda tõsiseltvõetavuse pauguga tühistada – tal siiski ei jätku endal analüüsivõimet või on ta lasknud kellelgil oma ajud “ära tinistada”. See on “blondiini” jutt.
Mitte kedagi ei saa riiklikult sünnitama sundida. Põhja-Koreas ehk veel, aga mitte läänelikus ühiskonnas. Kui EKRE või mõni muu rahvusmeelne erakond “nügib” naisi sünnitama, siis saab see olla vaid soovituslik, ja selle taga on mure oma rahva kestmise pärast, mida väljendatakse võib-olla veidi agressiivses toonis.
Eesti naist ei saa keegi sünnitama sundida, eriti veel karjäärinaisi. Üheks survevahendiks võiks olla lastetusmaks teatud vanusest nii meestele kui naistele, aga vaevalt keegi seda kehtestada üritab. Maksutõusulembelisele Reformierakonnale oleks see küll üheks variandiks, kuidas taas kedagi ja midagi maksustada, aga lastetud naised on paraku nende valijad.
Teiseks survevahendiks saaks olla lastetutele naistele sõjaväekohustuse kehtestamine, aga seal saaksid naised ennast lapsesaamisplaanidega välja vabandada, vähemalt keskealiseks saamiseni ja siis on ka sõjaväeks hilja.
Nii et mingid “kaabud” ei saa naisi “jalgadega sünnitusmasinateks” muuta, nagu väljendus Kaja Kallas.
Kõnealune noor naine tegi veel teise apsaka, väites, et raha ei pane kedagi sünnitama. Ei panegi, aga toetused annavad lapsesoovijatest naistele majandusliku kindluse ning aitavad langetada positiivset otsust seal, kus võinuks tulla kahtlus ja loobumine. Lisaraha aitab lapsi kasvatada.
Eesti sündimus on lühikese ajaga langenud umbes 14 000-lt 9000-le ja see kukkumine on katastroofiline. Iga eesti laps on pikisilmi oodatud ja kui eraldatava raha kaudu sünnib mistahes suurusjärgus lapsi rohkem, on rahvas siiski sellest võitnud. Toetused ei ole pääsetee, vaid stimulaator.
Noored naised võiksid võtta vabalt – keegi ei sunni neid sünnitama, aga kui nad kord selle otsuse teevad, siis võib just sündimust soodustava erakonna toetav poliitika anda ka neile kindlustunde, et nad ei kaota milleski, kui kasvõi ühe lapsegi sünnitada otsustavad.
Muide, ka praegu, mil reformierakondlik võim on pered ja lapsed hüljanud ning homod ja teised viljatud enda tiiva alla võtnud, kostab just karjäärinaiste seast virinat, kui mingid ettevõtted tekitavad boonuseid neile, kel on pere. Ise peret ei loo, aga teiste perede toetamist peavad diskrimineerimiseks.
Eesti vajab rohkem lapsi, see on paratamatus, muidu ei jätku meil varsti poisse kaitseväkke ega tudengeid ülikoolidesse. Ja kui eestlasi siin enam pole või nad on nurka surutud vähemus, siis asemele tulijad “kaabude” lapsesõbralikku poliitikat (muidugi juba teiste poolt teostatavat) küll tagasi ei lükka.
Uued Uudised