Veel mõni aasta tagasi oli Eestis kodualune maa maksuvaba, kuni 2024 aastal otsustas Reformierakonna, Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna valitsus senise süsteemi ümber teha. Selle tulemusel on alates 2026. aastast kodualune maa maksustatud.
Iga omavalitsus saab nüüd valida, kui suur osa koduomanike maksukoormusest jätta inimeste kanda ja kui suure osa mõjust katta omavalitsuse eelarvest, kuid kokkuvõttes lükkas riik inimestele ja omavalitsustele täiendava maksukoormuse.
Pärnul oli valida kas koguda oma elanikelt kodualuse maa eest ca miljon eurot aastas või mitte ning saada samas suurusjärgus vähem raha omavalitsustele igal aastal makstavast tasandusfondist.
Pärnu koalitsioon – EKRE, Isamaa ja Keskerakond – valis koduomanike maksimaalse kaitsmise – kehtestades 2027. aastast seadusega lubatud maksimum soodustuse ehk kuni tuhat eurot. Seega valdav enamik pärnakaid oma kodualuse maa eest maamaksu tasuma ei pea.
Loomulikult on Pärnus ja osavaldades piirkondi, kus maamaks jääb mõnekümne euro juurde ning selle katab ka väiksem soodustus. Küsimus on siin aga siiski põhimõttes: kodu ei maksustata. Seetõttu rakendasimegi maksimaalset soodustust, olgu inimese arvestuslik kodualuse maa maks 90 või 1000 eurot.
Kahjuks pole see lahendus püsiv, kui 2027 aastaks sellest piisab, siis võib arvata, et juba 2028. aastal see kõiki koduomanikke ei kaitse ning tuleb rakendada veel täiendavaid samme. Kui maa maksustamishinna ja kehtestatud maksumäära järgi arvutatud maamaks on praegusest suurem, ja nii see enamasti on, kasvab maamaks 10-protsendilise sammuga järk-järgult maksumäära alusel arvutatud täissummani. Seetõttu hakkab järjest enamate kodualuste maade maks ületama 2028. aastaks ka tuhande euro piiri.
Olukorda mõjutab omakorda veel maa korraline hindamine, mida riik teeb iga nelja aasta järel — nii kaugeneb see lõplik summa neist, kes on juba täismaksuni jõudnud, taas eemale.
Seega peab ka 90-eurose maamaksuarve saaja teadvustama, et maa maksustamishind vaadatakse iga nelja aasta järel üle ka tema puhul. 2022. aasta hindamisel kasvas maa maksustamishind Eestis keskmiselt üle kaheksa korra. Tänavuse hindamise tegelikku mõju saab hinnata alles pärast tulemuste selgumist oktoobri lõpus. Eeldada võib, et suurem mõju avaldub eelkõige asulate keskustes ja uuselamurajoonides.
Nii peab arvestama, et nii Pärnu linnal kui ka teistel omavalitsustel on kodualuse maa maksuvabastuse säilitamiseks vaja pea igal aastal uusi täiendavaid abinõusid tarvitusele võtta.
Omavalitsustele on antud toetuste, maksumäärade ja soodustuste vahel navigeerimiseks teatud võimalused, kuid tähelepanuta jääb see, et iga oma kodanikke säästev otsus vähendab automaatselt riigi poolt linnale/vallale makstavat tasandusfondi summat.
Riigi vaates on see omavalitsuse enda valik, kui palju kodualuse maa eest inimestelt raha küsida. Tasandusfondi arvestustes eeldab riik aga seda, et omavalitsus on selle tulu oma elanikelt saanud. See tähendab, et kui linn otsustab koduomanikelt kodualuse maa eest raha mitte küsida, ei kata riik seda saamata jäävat tulu ning otsuse rahaline mõju jääb suuresti linna enda kanda.
Selline kord jätab inimesed ka pidevate poliitiliste otsuste meelevalda. Igal sügisel tuleb küsida, millise soodustuse, maksumäära ja tõusupiiri volikogu järgmiseks aastaks kehtestab. Kas kodu eest tuleb hakata maksma või mitte?
Kui aga inimese sissetulekud järele ei jõua (suurel krundil elav pensionär, vanaisalt maja pärinud noor pere jne), siis pikemas perspektiivis viib praegune seadus inimesed olukorda, kus sõltuvalt omavalitsuse võimalustest ja/või soovimatusest neile vastu tulla, peavad hakkama oma kodu müüma.
Pärnu linn teeb siin kehvas õigusruumis seda, mida ta oma kodanike huvides tegema peab, ning rakendab leevendusmeetmeid oma eelarve hinnaga. Pikaajaline lahendus eeldab siiski, et riik muudab seadust ja taastab koduomanikule ühe selge, püsiva ning üle Eesti kehtiva maksuvaba kodu. Loodetavasti juba järgmisel aastal.
Robert Kiviselg, Pärnu abilinnapea