Juba nädala jagu on kestnud suur tüli Saksamaa kantsler Angela Merkeli ja siseminister Horst Seehoferi vahel. Sõsarparteide CDU ja CSU juhid ei ole saanud kokkuleppele küsimuses, kas mujal EL-is asüüli taotlenud isikud tohivad Saksamaale siseneda või mitte.
Seehofer pidi möödunud nädalal esitama Saksamaa uut 63-punktist koosnevat rändekava, kuid ei saanudki seda teha, kuna kantsler Merkel ei olnud nõus plaani heaks kiitma. Peamiseks põhjuseks oli see, et plaani järgi tuleks saata asüülitaotlejad Saksamaa piirilt tagasi naaberriikidesse, kuid Merkeli meelest läheb see vastuollu euroliidu rändepoliitika aluseks oleva Dublini lepinguga.
Tüli eskaleerus kiiresti ja viis Saksamaa valitsuskriisi äärele. Eile (18.06) andis siseminister Seehofer Merkelile aega kaks nädalat, et jõuda kokkuleppele teiste EL-i riikidega. Otsused langetatakse juuni lõpus toimuval Euroopa Ülemkogul.
Merkel teab hästi, et mängus ei ole mitte ainult tema enda poliitiline tulevik, vaid ka tema partei Kristlike Demokraatide (CDU) tulevik. Seega võib arvata, et ta püüab avaldada EL-i liikmesriikidele maksimaalset survet. Ometigi tundub kokkulepe Euroopa tasandil üsna ebatõenäoline. Ungari, Poola, Slovakkia ja Tšehhi on nagunii olnud kogu aeg sellise korralduse vastu. Ning nüüd on lisandunud ju veel ka Austria, kes teatas esmaspäeval, et kui Saksamaa saadab asüülitaotlejad Austriasse tagasi, saadab Austria nad tagasi Itaaliasse. See tähendab, et kõik saadetaksegi lõpuks tagasi sinna riiki, kuhu nad esimesena sisenesid.
Merkeli üks alternatiivsetest ideedest – sõlmida kahepoolsed kokkulepped Itaalia, Kreeka ja Bulgaariaga – on samuti üsna kaheldava väärtusega. Miks peaksid riigid, kes kannavad migratsioonikriisis kõige suuremat koormat, sellise leppega nõustuma? Siis peaksid ju nemad oma piire ikka kogu aeg lahti hoidma.
Saksamaa meedia arvates, seisab Merkel lahendamatu probleemi ees ja üle-Euroopalise kokkuleppe saavutamise asemel pigem ennustatakse Merkeli kukkumist ning koalitsiooni lagunemist. Meedia on Merkeli vastu üsna karm. Die Welt ütleb otse välja: Merkel peaks lõpuks ometi saama aru, et ta ei saa lõpmatuseni võidelda suurema osa Saksamaa kodanike tahte vastu.
Seega, Angela Merkeli autoriteet on õõnestatud ja küllap kirub ta mõttes päeva, mil otsustas veel üheks ametiajaks kandideerida. Kahe sõsarpartei vaheline usaldus on praeguseks nii või teisiti kadunud ja ilma üksmeeleta omaenda valitsuses on Merkelil väga keeruline veenda teisi Euroopa riike.
Kui Merkel kahe nädala jooksul Euroopa tasandil kokkulepet ei saavuta, on Saksamaa valitsuse kukkumine üsna tõenäoline. Mis tähendab ühtlasi, et kogu nn Euroopa ühtsusel seisavad ees väga rasked ajad. Sest, nagu ütleb Frankfurter Allgemeine Zeitung: asi ei puuduta mitte ainult migrantide tagasisaatmist. Asi puudutab absoluutselt kõike.
Ka maailma suurima demokraatliku jõu USA president Donald Trump hoiatas, et rahva tahte eiramine ja inimkaubanduse kuritegelik jätkamine võivad viia Saksamaal valitsuse kukkumisele.
Allikad: Die Welt, De Standaard, Frankfurter Allgemeine Zeitung
Refereeris Triin van Doorslaer