Kirjutasin veidi aega tagasi sellest, kuidas Soome kirjanik, kes oli enda kirjanikunimeks valinud Magdalena Hai ja oli oma noorsooteemalise rassismivastase õudusulmeromaani eest Finlandia auhinna saanud, otsustas jätta minemata presidendi iseseisvuspäeva vastuvõtule – protestiks mõnede nähtuste vastu Eduskunna poliitikas, mis talle ei meeldinud.
Tundub, et kutse tagasilükkamine presidendi iseseisvuspäeva vastuvõtule hakkab Soomes kujunema isikliku poliitilise manifestatsiooni instrumendiks. Idee tundub juuri ajavat ka poliitilise skaala teises otsas. Koguni kaks Põlissoomlaste rahvasaadikut – Sheikki Laakso ja Teemu Keskisarja on teatanud, et nemadki ei kavatse minna presidendi vastuvõtule. Selle asemel osalevad nad hoopis iseseisvuspäeva tõrvikurongkäigul, kus Keskisarja kavatseb ka esineda kõnega.
Laakso alustas oma poliitilist tegevust Iseseisvusparteis. Põlissoomlaste erakonda kuulub ta aastast 2019, samal aastal sai rahvasaadiku mandaadi ja saavutust suutis ta korrata 2023. aastal.
Teemu Keskisarja on Helsingi ülikooli Soome ja Põhjamaade ajaloo dotsent. Tema sulest on ilmunud märkimisväärne hulk teoseid ajaloo teemadel. Paraku on ta söandanud välja naerda väiteid, nagu oleks Soome kaassüüdlane omaaegses orjaveos Aafrikast Ameerikasse.
[Keegi supersallija on muide väitnud, et Soome süü olevat selles, et Soomest tarniti tõrva laevatehastele, kus sellega orjalaevu tõrvati. Nüüd peab Soome oma patu lunastamiseks Aafrika riikidele kompensatsiooni maksma.]
Teemu Keskisarja on ka öelnud, et ta aeti juunioride jalgpallimeeskonna treeneri kohalt minema seetõttu, et ta kasutas jutus niisugust sõna nagu neeger.
Kahe aasta eest nimetas ta ajalehes Maaseudun Tulevaisuus euroliidu looduse ennistamise programmi hullumeelsuseks.
Teemu Keskisarja kandideeris 2023. aastal Põlissoomlaste nimekirjas parlamenti ning osutus valituks kuue ja poole tuhande häälega. Pärast seda ei taheta tema kirjutisi, mida varem hea meelega vastu võeti, enam kuigi hästi avaldada.
Kui kirjanikuneiu varjunimega Magdalena Hai avalikkuses käratas, et Eduskunnas istub fašiste ja tema nendega koos presidendilossi tantsima ei lähe, ei kostnud selle peale ühtki kurja kommentaari. Peavool leidis vist, et nii peabki, ja Põlissoomlaste esimehel Riikka Purral on muudki teha kui iga sellise avalduse peale vastulauset esitada.
Tõrvikurongkäigu kohta räägitakse aga kogu aeg, et selles osaleb natse ja fašiste ja teab keda veel. Teemu Keskisarja teate peale tõusis kõva kisa. Riikka Purra seletas küll, et demokraatlikus riigis kehtib koosolekute korraldamise vabadus ja sõnavabadus ning et ka rahvasaadikutel on õigus neid vabadusi kasutada. Sotside, roheliste ja keskerakonna esimehed aga kargasid peaminister Petteri Orpole turja, et miks too oma valitsuses korda majja ei löö.
Roheliste esimees Sofia Virta ahastas, et mida meist küll maailmas mõeldakse, kui kaks valitsuspartei liiget sellisele rongkäigule lähevad. Tema meelest see, kui kaks rahvasaadikut tõrvikuga läbi linna kõnnivad, seab löögi alla Soome sisejulgeoleku, õigusriigi ja demokraatia.
Keskerakonna esimees Antti Kaikkonen pani kõvasti imeks, miks küll igasuguseid rassismi ja paremäärmuslusega seotud kõmuuudiseid Põlissoomlastest kogu aeg nii palju tuleb.
[Nii variserlikku juttu annab otsida. Miks neid siis ei tule, kui rohevasemikud neid kogu aeg kõigest väest välja otsivad ja suureks puhuvad. Põhjuseks kõlbab näiteks kasvõi 15 aasta tagune Facebooki kommentaaris öeldud sõna, mille eest nüüd kategooriliselt siirast andekspalumist ja patukahetsust nõutakse.]
Sotside esimees Antti Lindtman aga kuulutab, et iseseisvuspäeval peaks rahvas ikka kenasti ühte hoidma. Seepärast on suur probleem, et valitsuses on nii erinevaid nägemusi suhtumise kohta paremäärmuslusse.
Peaminister Orpo ongi teinud avalduse, milles leiab põlissoomlaste osalemist 612 rongkäigul sobimatuna. Sheikki Laakso on teatanud, et loobub seekord rongkäigul osalemast. Teemu Keskisarja oma plaane seni muutnud pole.
Soome iseseisvuspäevale pühendatud presidendi vastuvõtt toimub reedel, 6. detsembril. Ka tõrvikurongkäik 612 on kavandatud samale päevale.
Jälgime sündmusi.
Paul Oja