Tahan jutustada ühest isikust soome kultuuris, kelle teadvuses kirjanikutöö ja poliitika on põhjalikult segamini läinud ja üle valatud silmipimestava vihkamisega rahvusluse vastu.
Nii Helsingin Sanomate digilehest kui ka Yle uudisteportaalist on käinud läbi suur uudis: 2023. aasta laste- ja noorsookirjanduse Finlandia auhinna laureaat keeldub osalemast Iseseisvuspäeva presidendivastuvõtul.
Millega siis presidendi vastuvõtt on laureaadi pahameele ära teeninud?
Ta selgitab: „Selleks on kaks põhjust. Üks põhjus on see, et meil on valitsuses paremäärmuslik partei ja minu arvates on hämmastav, kui paljude soomlaste meelest see on ok. Et nii paljud soomlased on toetanud paremäärmuslasi, kes teevad rassistlikku poliitikat.“
Põlissoomlaste erakonda ta nimepidi ei nimeta, kuid Soome peavoolumeedia teisi peale Põlissoomlaste paremäärmuslasteks ei kutsu, nii et on selgemast selgem, keda auväärt laureaat silmas peab. Sinna juurde tavaline vasakroheline jutt, et miks küll rahvas ometi valesti hääletab.
Põhiline põhjus on aga muus. Kui pahempoolne opositsioon suvel 2023 suutis põlissoomlasest ministri Vilhelm Junnila kohalt lahti kangutada, siis määrati erakonna poolt tema asemele Wille Rydman. Ka tollele püüdsid õelad sallijad kanakarja kambakat korraldada, kuid Rydman andis asja kohe politseisse üles.
Politsei leidis, et peavoolumeedia ülespuhutud süüdistused noorte naiste ahistamises ei anna õigusorganite poolseteks meetmeteks põhjust. (Tõsi, ka Rydmanit laimanud ajakirjanikud jäid karistuseta.)
Kogu stoori päädis Rydmani usaldushääletusega Eduskunnas tänavu juunis. Opositsiooni pingutustest hoolimata teenis Wille Rydman Eduskunnalt usalduse 92 häälega 72 vastu.
Ka parlamendisaadikud olid niisiis valesti hääletanud. „See näitab niisugust moraalset laostumist Eduskunnas, et mina küll ei taha nendega samale peole tantsima minna,“ teatas kutse tagasilükkaja.
Mind hakkas huvitama, millise teosega laureaat Finlandia auhinna ära teenis. Tegemist oli noortele lugejatele mõeldud „jubedusttekitava õudusromaaniga“ „Sarviline jumal“ (Sarvijumala). Romaani peategelane on mustanahalise isa ja valgenahalise ema poeg Lauri.
Finlandia auhinna saaja valis kandidaatide seast välja 51-aastane muusik kunstnikunimega Herra Ylppö, omanimelise bändi solist ja tekstide tegija.
Pärjatud romaani autor pidas auhinda vastu võttes kõne, milles rääkis kirjanduse või loominguliste teemade asemel pikalt ja põhjalikult põlissoomlastest poliitikute arvamuseavaldustest, mis tema õilsat hinge põhjani olid haavanud. Ka soome rahvas sai oma jao: soomlased olevat „rahvas, kelle arvates rassismiprobleem on lahendatud sellega, et valgenahalised poliitikud kirjutavad kommünikee, mille taga pole ei ehtsat kahetsust ega kavatsust muutuda.“
Laureaat arvab vist, et kui teda Presidendilossis vastuvõtul ei nähta, siis ärkab rahvas ja hakkab ometi kord õigesti hääletama, nii et progress tõuseb võidukäigule ja sallivusvihkajad pääsevad lõpuks soomlaste huvide eest seisjatest üle rullima.
Laureaat on oma kirjanikunimeks valinud Magdalena Hai. Algselt oli ta Anne-Mari Lahtinen.
Paul Oja