Uutes Uudistes ja Objektiivis ilmub mõnikord südamlikke ja siiraid arvamuskirjutisi, mis sisaldavad muuhulgas üleskutseid eesti inimestele, muuhulgas ka eliidile pumba juures ehk Eesti elu korraldajatele: olgem head ja sõbralikud, tegutsegem kogu rahva huvides, katsugem ilma vihkamiseta läbi saada jms.
Hea ja õige jutt, kuid valitsejatele miskipärast ei mõju mitte kriimu võrra.
Eesti kaitsevõimet ja kaitsetahet on lagundatud väga järjekindlalt pikkade aastate jooksul. Vaktsineerimishullus käsikäes uute säästumeetmetega avab selleks seniolematuid võimalusi kaadri vallandamise näol. Laevastiku ruineerimine on siirdumas uuele spiraalikeerule.
Piiritaristu väljaehitamine ei edene kohe mitte kuidagi. Alles siis, kui kisa väga suureks tõusis, said mõned jupid okastraati paika pandud.
Kõrgetel kohtadel tabati paar välisriigi luurajat. Sellest hoolimata keelati ära riigisaladustega tegelevatesse asutustesse tööle võetavate inimeste julgeolekualane kontrollimine. Keskerakonna koostööleping Putini parteiga kehtib endiselt.
Maailmas ainulaadne tasakaalus eelarve doktriin on tekitanud sellise maksu- ja aktsiisipoliitika, et suur osa meie kõige algatus- ja töövõimelisemast elanikkonnast on aastate jooksul suunanud oma võimed ja oskused teiste riikide majandust ja heaolu edendama. Sest nondest riikidest erinevalt ei lase kallis kodumaa neil oma eluga toime tulla.
Selmet oma rahvast tagasi meelitada, neile normaalseid elutingimusi luues, tuuakse sisse massiliselt võõrtöölisi slaavi elanikkonnaga riikidest. Sest odavalt saab. Mis siis, et slaavlaste protsent Eesti püsielanikkonna seas niigi kõrge on.
Maapiirkonnad tühjenevad poodidest, postist ja pankadest – ning seejärel vähehaaval ka elanikest.
Tänaseid meeletusi pole mõtet hakata üles lugemagi. Milleks kiusata lugejat igapäevaste hullumeelsuste meeldetuletamisega.
Ei mõju heausksed üleskutsed, kohe mitte ei mõju. Mis siis, et mõni selline kirjutis vahel harva ka Postimehe või EPLi veergudele ära eksib.
Vägisi tekib küsimus – mis on meie pumbaoperaatorite sellise irratsionaalse käitumise tegelikud põhjused? Ei saa ju olla, et inimesed heast peast, lihtsalt niisama, hakkaksid tegutsema täiesti terve mõistuse vastaselt. Ja ühtlasi toimetama teadlikult oma rahva ja riigi huvide vastu, nende heaolu ja julgeolekut nõrgestades.
Tulid meelde kunagi noorpõlves loetud Isaac Asimovi robotijutud. Neid oli terve tsükkel, mis kõik põhinesid Asimovi välja mõeldud „robootika kolmel põhiseadusel“ – need määrasid ära robotite käitumise. Kusjuures teine seadus kehtis ainult tingimusel, et ta ei lähe vastuollu esimese seadusega, kolmas aga ei tohtinud nii esimese kui ka teise seadusega vastuollu minna.
Kui püüaks siinkohal meie eliidi käitumise põhjal visandada – puht oletuspõhiselt teadagi – põhilised seadused, millest meie õnnetu riigi juhtpoliitikud näivad juhinduvat?
Esimene seadus – tingimatu kuulekus oma välismaistele isandatele ja nende käskude-korralduste vastuvaidlematu täitmine.
Mäletame ju hästi, kui kõvasti Ratas 2019. aasta valimiste järel oma peaministritoolist kinni hoidis. Kui Kaja Kallas, kes e-sohiga saadud häälte toel oli upsakusest lõhki minemas, teda võimalikku koalitsioonilepingut kaaludes peaministriks jätmast keeldus, oli mees nõus isegi rahvuskonservatiividega kampa lööma ja EKRE osavõtul koalitsiooni moodustama, et ainult peaministriks edasi jääda.
Kui aga His Master’s Voice korra vähe kõvemini märku andis, lendas Ratase unelmate amet kohe prügikasti ja kaporatuuri abiga sai korraldatud musta kolmapäeva paleepööre – sest ega rahval ei tohtinud ometi lasta referendumil abielu kohta oma arvamust avaldada!
Kiik raiub laudaust puksiva pässi järjekindlusega, et vaktsiin ja ainult vaktsiin päästab. Et ta priske satsi pookimismaterjali laskis laos hapuks minna, see ei muuda asja. Vaktsiin ja ainult vaktsiin. Ravimitest, mis maailmas mitmel pool laialt kasutusel, hoidutakse hoolega rääkimast muidu kui mõnitaval toonil, profülaktikameetmeid ei mainita üldse, kui absurdihuumorisse kalduvat maskisundi mitte arvestada. Kui statistika ebamugavaid andmeid välja tooma hakkab, pannakse need salastatuse templi alla. Pole ju juhus, et Kiik on WHO-s miski asjapulk, Lutsar aga on endine Pfizeri töötaja…
Isandate käsk on seaduseks. Mis meie kõrgeid ametimehi selle mittetäitmisel ähvardab, seda võib jällegi ainult oletada, kuid ilmselt peab see midagi väga karmi olema.
Teine seadus – iseenda majandusliku heaolu kindlustamine, niikaua kui see ei takista esimese seaduse järgimist.
Selle seaduse järgne tegevus esimese seaduse täitmist ei häiri ning kaugel ja kõrgel asuvaid isandaid ei sega. Märksõnu pole vaja eriti hoolikalt üles lugema hakata, lugeja teab neid isegi – kilekotikandamitega alustades ja Portorolloga… jätkates. Mitte lõpetades, kus sa sellega.
Pika valitsemisaja jooksul on vastavad ühiskondlikud mehhanismid sujuvalt toimima õlitatud, toiduahelad paigas, omad poisid-tüdrukud kindlalt võtmepositsioonidele istutatud. Kõik töötab. Kui ainult neid kiuslikke rahvuslasi ei oleks õigust nõudmas ja head elu segamas.
Kolmas seadus – kuna ollakse siiski valitsemas Eesti Vabariiki, siis peab aeg-ajalt ka rahvuslikku retoorikat meediasse pritsima. Et mõned valijad ikka ka paberile valimiskabiinis õige numbri mäletaksid kirjutada.
Selle seaduse järgimine ei sega esimese kahe seaduse järgi toimetamist mingil moel. Tal lihtsalt pole nendega kokkupuutepunkte. Mõni võib-olla kuulas Ratase uusaastatervitust. Jutt oli nii ilus, aus ja õige ja ümmargune. Ja nii läbinisti võlts, et tegelik elu seda kuulates kuskilt kandist meelde ei tulnud.
Niisuguste põhiliste seaduste järgi tundub olevat programmeeritud meie liberaalsete pumbarobotite pundi tegevus. Kuulekus kaugetele peremeestele, omakasu tagaajamine ja aeg-ajalt patriootliku sõnavahu laialipuhumine.
Aga Eesti riik ja eesti rahvas?
Mis asjad need veel on?
Paul Oja, Uued Uudised Soomest
