Brexiti referendumi toimumise ajal Suurbritannia välisministriks olnud Philip Hammond hoiatas rahandusministri analüüsile toetudes raskete rahanduslike tagajärgede eest, juhul kui Suurbritannia lahkub Euroopa Liidust ilma lahkumislepinguta.
Hammond viitab analüüsile, mille kohaselt langeks Suurbritannia SKP 15 aasta jooksul 7,7 protsenti.
Euroskeptikud eesotsas Jacob Rees-Moggiga vastasid Hammondi hirmukülvamisele teravalt, vihjates asjaolule, et Suurbritannia rahandusministeerium teeb meeleheitlikke katseid Brexiti peatamiseks. „Kõike, mida [ministeerium] teeb, tuleb tõlgendada selles valguses,“ ütles Rees-Mogg. Hammond on varasemalt öelnud, et ennustused on selleks, et neid muuta. Kui vaadata, mida rahandusministeerium Brexiti kohta ennustanud on – euroskeptikud hakkasid nimetama seda hirmuporjektiks (Project Fear) – siis tasuks Hammondi ütlust igati meeles pidada. The Telegraph kogus kokku pärast 2016. aasta Brexiti hääletust tehtud heidutavad ennustused ja vaatas, kui paljud neist praeguseks on täitunud.
Majanduslangus 2016. aasta jõuludeks
Suurbritannia rahandusministeerium ennustas, et ainuüksi EL-ist väljahääletamine toob endaga kohe kaasas šoki ja majanduslanguse. Sellest ennustusest hoolimata ei ole Suurbritannia majanduskasv kahe aasta jooksul olnud mitte üheski kvartalis negatiivne ja majandussurutist ei ole saabunud.
Uued miljardilaenud
Rahandusministeerium ennustas, et pärast lahkumishääletust tuleb ministritel majandusšoki kompenseerimiseks võtta kümneid miljardeid uusi laene. Tegelikkuses on lahing eelarvedefitsiidi pärast juba peaaegu läbi ning hiljutised andmed näitavad, et valitsuse laenukoormus on langenud 16 aasta madalaimale tasemele.
Madalam tootlikkus
Suurbritannia rahandusministeerium hoiatas, et pärast lahkumishääletust võib tulevikus langeda produktiivsus. Tegelikkuses kinnitavad andmed, et tööviljakus töötatud tunni kohta on praegu kõrgem, kui see oli referendumi ajal.
Kinnisvara hinnad langevad pea viiendiku
Brexiti hääletuse aegne rahandusminister Osborne kordas pidevalt, kuidas inimesed Suurbritannias jäävad peale referendumit vaesemaks ja et rahandusministeeriumi analüüsi kohaselt kaotab kinnisvara oma väärtust. Ametliku statistika kohaselt on aga kinnisvarahinnad Suurbritannias viimase kahe aasta jooksul kerkinud 7%.
Vähemalt pool miljonit uut töötut
Rahandusministeeriumi ennustuste kohaselt pidi pärast Brexiti hääletust jääma töötuks vähemalt 500 000 inimest. Tegelikkuses on töötute arv kahe aasta jooksul vähenenud 1,63 miljonilt 1,36 miljonile (4,9 protsendilt 4 protsendile). See on viimase 40 aasta madalaim töötuse määr. Ka noorte töötus vähenes 13,6 protsendilt 11,3 protsendile.
Reaalpalkade vähenemine
Suurbritannia rahandusministeerium arvas, et pärast Brexiti referendumit langevad reaalpalgad vähemalt 2,8% (või isegi kuni 4%). Hiljutised statistikaameti andmed näitavad aga, et reaalpalgad on praeguseks 0,8% kõrgemad, kui 2016. aasta juunis.
Allikas: The Telegraph
Refereeris ja tõlkis Triin van Doorslaer