Venekeelset meediat on vahel kasulik lugeda sellepärast, et mõni meie avaliku elu tegelane teeb seal sellist maailmavaatelist ja muudki striptiisi, mida ta ei soovi teha eestlaste silme all.
Rus.delfi esitleb Kristina Kallast „politoloogina“ ja Eesti 200 liidrina, kes sõnastas spetsiaalselt selle väljaande jaoks kolm põhjust, miks Kaja Kallas on Euroopas „nii populaarne otse praegu“.
Paraku johtub pealkirjast, et Kristina Kallas on meessoost, aga vene Delfil juhtub ikka.
Kes tahab selle „politoloogiaga“ tutvuda täies mahus, lugegu originaalis, sest igat jama tõlkida niigi ohustatud eesti keelde ei tasu. Aga kolmas „põhjus“ on siiski tähelepanuväärne.
„Ja loomulikult ta on ju naine. Kui vaadata Läti ja Eesti presidente, siis nad näevad välja ühesugused, neid on raske meelde jätta. Poliitikut peavad (inimesed – IM) mäletama. Kui igas kaadris on ainult pintsakud, siis on raske kedagi esile tuua“.
Nojah, politoloog Kristina Kallas ei peagi pingutama esiletoomisega, kui tal nii raske on. Aga tal on raske, sest tema oli Kersti Kaljulaidi volituste pikendamise tuline pooldaja. Aga usin pintsakukandja Angela Merkel jäi tal ilmselt samuti märkamata, koos kõigi oma tegudega. Kunagi olen ma juba tõdenud, et KK oleks nagu diagnoos, sest kolm on ju kohtu seadus. Aga vene laibaveo numbriga provokatsioonierakond, poliitriismete ja –jooksikute ning endiste postimeeste ning Farinellide kollektor just sellist juhti ilmselt vääribki. Huvitav, kas Kristina Kallas Kelomeest kellamehest Liblest eristaks, kui mõlemal oleks pintsak seljas?
Kallase jaoks, kes demonstreerib niivõrd kõrgelennulist feministlikku pintsakpolitoloogiat, on ühed kaabud, teised siis pintsakud, kolmandad äkki juba sandaalid, sest suvi on tulekul. Kui Marx oleks elus ja ajaks habeme maha, ei tunneks KK tedagi ära.
Egils Karis või Alar Levits – see on küsimus. Kas Eesti 200 juht eristab ikka Lincolni ja Washingtoni? Muidugi, mis küsimus see on: ühel oli habe, teisel ei olnud.
Siit soovitus president Alar Karisele: kui kavatsete kutsuda Kristina Kallast mõnele oma vastuvõtule, siis pange endale selga midagi silmatorkavat – pufaika, sadomaso kaelarihm või pusa Teie enda nime ja perekonnanimega, muidu politoloog KK Teid ära ei tunne. Kui panete selga pintsaku, siis on oht, et külaline kukub seal kõigi pintsaklipslastega kätlema, et jumala pärast lätlase näoga Eesti president ta käepigistusest ilma ei jääks.
Tegelikult ei ole selles loos mitte midagi naljakat, see on üdini kurb. Kui sellised Eesti 200 intellektuaalid pääsevad aasta pärast Riigikokku ja siis veel koalitsiooni, siis hakkame me veel nutma tänast valitsust taga.
Jumal, päästa Eesti!
Ivan Makarov