Liberaalne Euroopa teeb seadusrikkujatest kangelased, külvates sellega uusi seadusetuseseemneid – nii on ka räkitikapteni Carola Racketega.
29. juunil peeti Itaalias kinni humanitaarlaeva Sea Watch 3 sakslasest kaptern Carola Rackete, kes rammis Itaalia politseipaati ja randus Itaalias Lampedusa sadamas hoolimata sellest, et tal selleks luba ei olnud. Laeval oli 42 merelt päästetud migranti.
Praegu on Rackete koduarestis ja teda võib oodata ees kuni kümne aastane vanglakaristus. Samas on Lääne vasakpoolne meedia teinud Racketest kangelase, isegi Saksamaa president Frank-Walter Steinmeier kritiseeris avalikult Itaaliat, et nood kapteni kinni võtsid.
Millest aga ei räägita on see, et Rackete näol on tegemist selge provokaatoriga. Juba 25. juunil, mitu päeva enne Lampedusal randumist, kinnitas Euroopa Inimõiguste Kohus, et kui laeval ei ole rasedaid, eluohtlikus seisundis haigeid või vanureid, siis ei ole humanitaarlaeval mingit õigust Itaalia sadamatesse ilma loata siseneda. Kuna Sea Watch 3 pardal nimetatud seisundis inimesi ei olnud, rikkus kapten igas mõttes väga teadlikult seadusi.
Kui sakslasest kapten sõidab oma laevaga sadamasse, kuhu talle sissepääs on keelatud ja kui ta ignoreerib Itaalia piirvalvet ning rammib nende paati, siis on tegemist seaduserikkujaga, kurjategijaga, keda tuleb karistada. Samuti on Itaalia siseminister Matteo Salvinil igati õigus, kui ta küsib, miks ei sõiduta Hollandis registreeritud ja sakslastest meeskonnaga laev oma laadungit Hollandisse või Saksamaale. See, et laev tegeles merehädaliste päästmisega ei taga ju ometigi kohest amnestiat eelpool nimetatud kuritegude osas. Õigusriigis kehtivad seadused ja neid seadusi tuleb austada.
Lisaks ei saa mööda tõsiasjast, et sedalaadi „päästeoperatsioonid“ ei ole tegelikkuses päris niisugused, nagu neid meedias kirjeldada püütakse. Tavaliselt ei korjata merest üles mitte vaeseid ja nõrgukesi, vaid enamasti noori elujõus mehi, kes on maksnud inimkaubitsejatele tuhandeid eurosid. Tegemist on maffiaga, mis teenib rohkem raha kui narkodiilerid.
Lisandub ka väga põhimõtteline probleem – nimelt ebasümmeetria õiguse vahel riigist lahkuda ja riiki siseneda. Inimesel on õigus vabalt omaenda riigist lahkuda. Kuid tal puudub samasugune inimõigus siseneda lihtsalt suvalisse riiki ning lähitulevikus see olukord vaevalt et muutub. Ka merelt päästetute suhtes kehtib seadus, mille kohaselt tuleb selgeks teha, kas neil on üldse mingit põhjust oma riigist põgenemiseks ja mujal varjupaiga saamiseks. Kui seda ei ole, siis tuleb need inimesed nagunii uuesti oma asukohariiki tagasi saata.
Allikad: Die Welt, TAZ
Refereeris Triin van Doorslaer