“Maailmas on tihti väga raske aru saada, kuidas peab võitlema selle eest, mis on hea ja õige. Isegi seda on raske aru saada, kuidas elada heal ja õigel viisil. Õnneks on riikide tasandil neid raskusi mõistetud ning need juba ka ületatud. Kuidas täpsemalt?
Raskuste ületamiseks kasutavad riigid konstitutsioone ehk põhiseadusi. Sellises üllas ürikus on kirjas riigi eesmärk. Kõik riigivalitsejad lähtuvad oma tegevuses oma riigi eesmärgist. Kes ei lähtu, teenib mõnda teist riiki ehk on maakeeli riigireetur.
Eesti Vabariiki eesmärk on kirjas meie Põhiseaduse alguses. See kõlab nii: „Kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki, mis on loodud Eesti rahva riikliku enesemääramise kustumatul õigusel ja välja kuulutatud 1918. aasta 24. veebruaril, mis on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele, mis on kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus, mis peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade – võttis Eesti rahvas 1938. aastal jõustunud põhiseaduse § 1 alusel 1992. aasta 28. juuni rahvahääletusel vastu järgmise põhiseaduse.” (https://www.riigiteataja.ee/akt/115052015002 vaadatud 21.03.2021)
Heatahtlikus maailmas võiksin ma oma mõtiskluse kirjutamise siinkohal lõpetada. Kahjuks avasin akna ning aknast lendas sisse Machiavelli kummitus. Valasin kummitusele tassi kohvi ning me arutasime natuke maailma asju. Kummitus ütles mulle saladuskatte all, et maailmas on olemas pahatahtlikke isikuid ja pahatahtlikkust. Noogutasin mõistvalt, sest olin ise juba ka midagi sarnast täheldanud.
Minu tähelepanekute kohaselt teevad pahatahtlikud inimesed trikke ja silmamoondusi. Meediat järgivad inimesed teavad vist juba, et räägitakse, et eestlane saab olla igaüks, kes seda ise mingil poolsuvalisel hetkel soovib. Veelgi enam, inimesel võivat nüüd olla mitu emakeelt. Eeldan, et järgmine samm on selle „emakeele”, mille nimi on Vikipeedias „eesti keel”, halb või olematu oskus. Kuskil on raudkindlalt teadlane, kes on võimeline meile seletama, et keeled, mida me ei oska, võivad ka olla meie emakeeled, kui me neid mingites muudes keeltes hästi palju armastame.
Nurga tagant vupsab välja järgmine teadlane, kes arvab, et keeled, mille olemasolust me ei ole teadlikud, võivad samuti olla meie emakeeled, sest armastus ikkagi eelkõige jne. Kolmas teadlane ei saa alla jääda ning väidab, et keeli, mida ei ole olemas ega hakka ka kunagi olemas olema, saab vabalt lugeda emakeelteks, sest ainult nii armastame me üksteist parimal moel. Appi? Jah, mul oli ka mõnda aega appi-tunne peal, sest sellist juttu aetakse ka Tartu Ülikoolis, aga enam ei ole. Miks ei ole?
Sest kogu see ajuke.. .ajuarmastus pole oluline. Inimene on hull lojus. On loomulik, et hullud lojused on aeg-ajalt eriti hullud. Riikide eesmärke vaadates pole praegune tõmblemine aga oluline. Oluline on lihtsalt teada, mis olid sõnade tähendused siis, kui Eesti Vabariigi eesmärk paika pandi.
Kas tol ajal räägiti mitme emakeelega inimestest? Mina küll midagi sellist ei mäleta. Kas tol ajal arvati, et rahvust saab vabalt muuta ja vahetada? Ei arvatud. Kas tol ajal mõeldi, et venelased on eestlased? Ei mõeldud. Kas nigeerlasi peeti eestlasteks? Ei peetud. Jne, jne.
Järelikult on kõik selge. Oravad, sortsid, laibalast ja muud „meie inimesed” (kust see termin veel välja vupsas?) peavad lollitamise lõpetama ning lähtuma oma tegevuses Eesti Vabariigi eesmärgist. Ainult sellest, sest muidu teenivad need isikud mingit teist riiki või mingeid teisi riike. Keda nad teenivad? Tuleb välja uurida, millise riigi või milliste riikide eesmärgid on kooskõlas nende tegevusega. Siis saame teada tõe.
Huvitav, millise riigi eesmärgiga on kooskõlas eesti koolide sulgemine Ida-Virumaal ning piirkonna jätkuv venestamine? Millise riigi eesmärgiga on kooskõlas eestlaste kooli kaotamine? Aga jätkuv slaavlaste sisseränne? Karjun koos Machiavelli kummitusega appi. Appi!
Piret Kivi
21.03.2021 Anno Domini
2021. aasta väljakutse. Sada eestikeelset raamatut. Ilmunud kuni 1999. aastani.
1. Schopenhauer, Arthur 1994. Elutarkus. Saksa keelest tõlkinud Leo Anvelt. Tallinn: AS „Kupar”.
2. Mänd, Heljo 1983. Väikesed võililled. Tallinn: „EESTI RAAMAT”.
3. Hauff, Wilhelm 1992. Muinasjutud. Tõlge saksa keelest: Väike Mukk – Agnes Kerge; Kummituste laev ja Lugu Almansorist – Lydia Riikoja. Tallinn: Kirjastuskooperatiiv „KRK”.
4. Aavik, Johannes 1988. Rahvustunde nõrkusest Eestis. Tallinn: Kirjastus „Perioodika”. („Loomingu Raamatukogu”).
5. Kõiv, Mait. Naber, Jaak. Raudkivi, Priit. Ritson, Tõnis 1991. Keskaja ajalugu (kuni 15. sajandini): õpik VII klassile. Tallinn: Koolibri.
6. Jovtšuk, M.T., Asmus, V.F., Yang, Xingshong, Makovelski, A.O., Mamedov, Š.F., Oizerman, T.I., Štšipanov, I.J., Narski, I.S., Sokolov, V.V., Tšagin, B.A., Rutkevitš, M.N., Suvorov, L.N., Kossitšev, A.D., Skvortsov, L.V., jt 1974. Filosoofia ajaloo lühiülevaade. Tallinn: Kirjastus „Eesti Raamat”.
7. Konfutsius 1988. Vesteid ja vestlusi. Vanahiina keelest tõlkinud ja kommenteerinud Linnart Mäll. Tallinn: Kirjastus „Eesti Raamat”.
8. Kiwi, A 1921. Joonistamise õpetus. Talllinn: K./Ü. „Kool“.
9. 1969. Vetāla kakskümmend viis juttu. Sanskriti keelest tõlkinud L. Mäll ja U. Masing (värsid). Tallinn: Kirjastus „Eesti Raamat”.
10. 1988. Eesti isamaalisi laule. Tallinn „Eesti Raamat”.
11. Harris, J. Chandler 1992. Onu Remuse jutte. Eesti keelde ümber jutustanud Eduard Tasa. 1946. aasta väljaande keeleliselt kohendatud kordustrükk. Tallinn: OKTOOBER.
12. Tammsaare, A. H. 1929. Tõde ja õigus II jagu. Tartu: NOOR-EESTI KIRJASTUS.
13. Abe, Kōbō 1984. Härra S. Karma kuritöö. Jaapani keelest tõlkinud Agu Sisask. Tallinn: Kirjastus „Perioodika”. („Loomingu” Raamatukogu).
14. Nurm, E. 1943. Ladina keele grammatika gümnaasiumile. Tartu: Eesti Kirjastus.
15. Pu, Songling 1986. Libarebased ja kooljad. Hiina armu- ja hirmujutud. Vene keelest tõlkinud Andres Ehin. Tallinn: „Eesti Raamat”.
16. Kunder, Juhan 1985. Ahjualune. Tallinn: Perioodika.
17. Bisset, Donald 1979. Kõnelused tiigriga ja teisi jutte. Inglise keelest tõlkinud Evi Vanem. Tallinn: „Eesti Raamat”.
18. Andersen, H. Chr. 1999. Pöial-Liisi. Tõlkinud H. Tiidus. Tallinn: Varrak.
19. Luhaäär, Ingvar (Toim) 1992. Kuldne kroon Eesti lipul: intervjuuderaamat. Uku Masing, Gunnar Aarma, Elmar Salumaa, Ilmar Soomere, Vigala Sass, Einar Laigna. Tallinn: Olion.
20. Laozi 1995. Dao õpetus: Daodejing. Esmatrükk – Eesti Antroposoofilise Seltsi Kirjastus, Tallinn 1937. NEBADON.
21. Kant, Immanuel 1982. Prolegomena igale tulevasele metafüüsikale, mis on võimeline esinema teadusena. Saksa keelest tõlkinud Jüri Saar. Tallinn: „Eesti Raamat”.
22. Lao-zi 1979. Daodejing. Kulgemise väe raamat. Hiina keelest tõlkinud Linnart Mäll. Tallinn: Kirjastus „Perioodika”.
23. Keskaja hispaania luule. Poesia medieval espanola. 1998. Koostanud ja tõlkinud Jüri Talvet. Tartu Ülikooli Kirjastus.
24. Koort, A. 1938. Sissejuhatus filosoofiasse. Tartu: Akadeemilise Kooperatiivi Kirjastus.
25. Gaarder, Jostein 1996. Sofie maailm. Norra keelest tõlkinud Katrin Portnov, Henno Sonn ja Karel Zova. Tallinn: Koolibri.