Uued Uudised

Piret Kivi: kuidas Vabaduse väljakul nõuti õigust “kõigel abieluda omavahel”

July 4, 2020, Porto, Portugal - A man is seen waving a LGBT flag while participating on the 15th pride parade in Porto, Portugal. (Credit Image: © Diogo Baptista/ZUMA Wire/ZUMAPRESS.com)

“Tänastes uudistes tervitas mind pilt, mis teatas mulle, et KÕIGEL ON ÕIGUS ABIELUDA OMAVAHEL (kirjapilt muutmata).

Sattusin segadusse. Minu esimene mõte oli, et lause autorid on võõramaalased, kes soovisid Eesti meeleavaldusel küll osaleda, kuid ei pidanud tarvilikuks vigadeta eesti keeles väljenduda. Eeldasin, et nad tahtsid tegelikult öelda: KÕIGIL ON ÕIGUS OMAVAHEL ABIELLUDA.

Esimene mõte mõeldud, adusin, et ma ei läheks eluilmas mõnes teises riigis meeleavaldusele, endal vigases riigikeeles papitükk käes. Lihtsalt ei läheks. Piinlik ja alandav oleks. Pidin seetõttu olema hea ja jõudma mõneti teistsuguste järeldusteni. Sain aru, et lause on õige. Vaatame siis selle tähendust.

Kõigepealt annavad meeleavaldajad õiguse abielluda mitte KÕIGILE, vaid lausa KÕIGELE! See on üllatav, aga kindlasti mitte pretsedenditu samm. Meenuvad ju kohe India muinaslood, kus on aset leidnud ka maitsekaid abielutseremooniaid puudega. Eestlased on siinkohal patused. Me oleme valmis puid kallistama ning nende vastu liibuma, et neist energiat ammutada. Isegi nende õõnsustesse on mõned meie seast sisenenud ning seal oma tšakraid avanud. Markii de Sade’i jüngrid on end puude külge ka aheldanud. Mõnus! Kuid kas keegi meist on mõnest puust ausa puu teinud ehk puuga abiellu heitnud? Kui on, siis on mul Eesti ühiskonna järgmine arenguetapp kahe silma vahele jäänud. Vabandan p(r)uu(di) ja pruutriisikate ees.

Rõõmustamine on ennatlik, sest sõna ABIELLUDA kirjutasid meeleavaldajad vigaselt. Miks? Ma ei tea. Võib-olla on nad düslektikud? Või hoopistükkis keeleuuendajad? Kuna ma olen avatud ja sõbralik, siis jään otse loomulikult teise variandi manu. Jah, manu, mitte juurde. Mida võiks tähendada ABIELUDA? Ma ei tea. Järelikult tuleb krabada sõnal juurest ja midagi arvata.

ABIELLUDA meenutab mulle sõna ABIELU sisseütlevat käänet. Inimene astub ABIELLU, ta siseneb sellesse, sest ta tahab ABIELLUDA. Sõnal ABIELUDA liikumine puudub. Ehk siis, ärkan hommikul üles ning ilma igasuguse pingutuseta olen järsku saanud ABIELUDA? Äkki peaks ikka pisut pingutama ka? Pea ära kammima, viisakamad hilbud ülle tõmbama, paar sammu riigiametniku või kirikuõpetajani tegema ning ütlema õiges kohas JAH? Isegi Napoleon nõustuks minuga. See sama Bonaparte, kes on rahvasuus Punapart, sest eesti keeles on B, D, G tiba teistsugused, aga sama palju tähed. Kipuvad olema tegelikult pigem P, T, K.

Ilma igasuguse liikumise ehk pingutuseta on võimalik ABIELUDA. Kirjutame siis nii nagu käsivad targad filoloogid. ABIELUTA. Noh, sellega olen ma muidugi nõus. Kõigel on tõepoolest õigus eksisteerida ABIELUTA. Inimestel on õigus jääda elu lõpuni üksi. Rooma paavst võib teile kinnitada, et ka selline elu on väärtuslik.

Eesti keele sõnajärg paneb nutma ka hullumeelse sõnajärje maailmameistrid ehk sakslased. Kes on saksa keelt õppinud, on kindlasti ka nende kuulsat TEKAMOLO loitsu pomisenud. Või lihtsalt nostalgiliselt oma vanaema peale mõelnud ning nui neljaks tema kohati veidrat lausejärge kopeerinud.

Mõned püüavad väita, et eesti keeles polegi sõnajärge. On ikka. On sõnajärg, mis teeb külma ja emotsioonivaba lause. On suulise keele sõnajärg, mis tuleb nagu tuleb. Ning on kirjaliku keele muudetud sõnajärg, mis on ka õige, aga pole enam emotsioonivaba.

Sõna OMAVAHEL on meeleavaldajate lauses kirglik. Nende lause püüaks nagu väita, et kõigel oleks põhimõtteliselt võimalus ka mitte omavahel abielluda (kellega/millega siis? mittekõigega?), aga mingitel põhjustel, mida meile pole peetud tarvilikuks seletada, on kõigel seaduslikus abielus olla õigus ainult kõigega (ehk siis iseendaga?). Kurat ja põrgu! Kallid meeleavaldajad, teil oli võimalus India tsivilisatsioonile ära teha ja te ei kasutanud seda võimalust!

Olen olemas ning seega osa kõigest. Nõuan õigust kulgeda loomulikult ja ilma liikumata abielulisesse suhtesse osaga mittekõigest. Meie armastuse ees te juba ei seisa! Kuidas aga lõigata mittekõigest mulle abikaasa? Sest vaja oleks vist jääda monogaamsesse suhtesse? Või enam ei ole? Noh, sellisel juhul on minu kihlatu ja tulevane abikaasa tükeldamata mittekõik. Ta võib olla ka teie kihlatu ja tulevane abikaasa. Mis tähendab, et me oleme vist kuidagimoodi nüüd sama pere liikmed?

Tartus tulid mulle vastu inimesed. Kliimavõitlejad. Neil olid käes koledad papitükid. Eestikeelsete tekstidega. Kliimavõitlejad suhtlesid omavahel inglise keeles. Ma ei ole vastu, kui lõimunud ja Eestimaale pühendunud võõramaalased soovivad toetada kohalikke meeleavaldusi. Olen aga vastu, kui kohalikel meeleavaldustel avaldavad meelt Eesti elanikud, kes ei oska eriti eesti keelt. Meeleavaldus eeldab minu meelest siiski seda, et ollakse selle ühiskonna osa, kus meelt avaldatakse. Mitte mõni (pool)umbkeelne isik teab kust.”

18.10.2020 Anno Domini

Piret Kivi

https://www.ohtuleht.ee/1015164/galerii-vabaduse-valjakul-toimub-heameeleavaldus-koigi-oigus-abielule

Exit mobile version