Võõrsõnade leksikon tutvustab meile sõna „sümfoonia“: sümfoonia <sümf`oonia 1 s> (< kr symphōnia kooskõla) • muus sümfooniaorkestrile (vahel ka koorile ja solistidele) loodud, hrl 3–4 osast koosnev sonaaditsükli vormis kirjutatud heliteos (https://www.eki.ee/dict/vsl/index.cgi?Q=s%C3%BCmfoonia&F=M&C06=et vaadatud 04.10.23).
Nagu Ameerika kohtusüsteemis öeldaks: „See on tõde, aga mitte kogu tõde.“ Sümfoonial on ka poliitiline tähendus. Sümfoonia on kooskõla – enamasti üpriski perversne kooskõla – riigi ja kiriku vahel. Mõnikord infiltreerub kirik riiki, tänapäeva maailmas aga enamasti riik kirikusse. Kiriku sõnum muutub ja politiseerub. Tihti polegi jutlustel ja poliitikute kõnedel enam erilist vahet. Ka kirik rohepöörleb!
Helfried Schreiteri kriminaalromaani „Andke alla, härra prokurör!“ tegevus toimub kolonelide ajastu Kreekas. Autor illustreerib teost tekstikatketega, mis olid päriselt tol ajal olemas. Olgu siis meedias või poliitikute kirjatöödes. Kopeerin huvitava lõigu hunta liikme Pattakose ringkirjast kõigile prefektidele: „Riigiametnikud ja -teenistujad on koos perekondadega kohustatud järjekindlalt käima missal, kuna nad linnades ja külades kujutavad endast juhtivat klassi, kes peab kodanikele eeskujuks olema.“
Ei oska öelda, kas sõna „missa“ on kirjaniku või tõlkija apsakas. Minu teada käivad õigeusklikud liturgial. Aga vahet pole. Tahtsin lihtsalt nende sõnadega näidata, mis on sümfoonia. Sest kujutage ette, kolonelide Kreekasse saabub vaga õigeusklik. Selline, kes palvetab hardalt, loeb usinalt kirikuisade tekste, paastub ausalt, üritab puhastada oma südant Jeesuspalvega jne. Ta läheb kirikusse, mis on täis ateiste ja usuleigeid isikuid, kes peavad teesklema harrast usku. Tundub kuidagi vaimuhaige olukord mu meelest.
Sümfooniaga tegeles usinalt Hispaanias Franco. Tulemus? Olen oma elus suhelnud väga paljude hispaanlastega ja sealkandis ka kaksteist aastat elanud. 90% minu tutvusringkonnast ei talu katoliku kirikut silmaotsaski. Kui soovisin põhjust teada, siis oli see alati Franco. Franco ja kirik on siiani paljude inimeste peas kokku põimunud ning see gemüüse karjub hamba all.
Kiriku enese jaoks on ülimalt halb mõte sümfooniaga tegeleda. Sümfoonia pakub ju vaid lühiajalist kasu. Poliitiline võim võib muutuda – ja elu on näidanud, et muutubki – ning siis on kirikul vesi ahjus. Kiriku roll on olla üpriski poliitikaülene, see tähendab teha ainult sellist poliitikat, mis garanteerib kiriku püsimajäämise ja õitsengu. Igapäevasest „jamast“ peab kirik rangelt hoiduma. Covidi ajal flirtisid ka meie kirikud sümfooniaga. Väike lauluviis võeti „rõemsalt“ riigiga üles. Tähtsad kirikutegelased panid meedias innukalt „õlga alla“. Politsei käis kirikutes maske kontrollimas. See kõik on neid lükanud paljudest inimestest eemale. Mulle näiteks meeldivad nii mõnedki kohalikud kirikutegelased palju vähem kui enne koroonat. Oleksin eelistanud, et nad haiguste ravisse ei sekku ehk ei promo (aga ka ei keela!) eksperimentaalvaktsiine. Kuna nad seda innukalt tegid, on minu südames nüüd kibedus. Saan aru hispaanlastest, kelle südamesse jättis Franco ka ohtralt kibedust.
Tasa sõuan, kaugele jõuan. On võimatu mitte tähele panna kõige valjemat sümfooniat, mis kõlab nagu põrgulaul. Tuleb see Venemaalt. Olen ise pisut teoloogiahuviline nagu mu nimi selle video lõpus ka näitab (https://www.youtube.com/watch?v=rlOQkuiNQ-U vaadatud 04.10.23). Enamasti vaatan netist just teoloogilise sisuga asju. Sümfooniasse suhtun aga äärmiselt halvasti. See on usu perverteerimine, inimeste hingedega mängimine, et saada ja tugevdada poliitilist võimu. Putin teeb seda ja kuidas veel! Lisaks väidab ta, et ta on õigeusklik. Kuidas saab olla õigeusklik endine kagebiit? Ei, ei, ei… see, mida ta teeb, on sümfoonia. Huvitav, kas Venemaal peavad ka tähtsad ninad kohustuslikus korras kirikus käima? Kas on ühiseid momente kolonelide Kreekaga?
Putini sümfooniat sümboliseerib Eestimaa pealinnas Nevski katedraal. Olen olnud aastaid arvamusel, et see ehitis tuleb lammutada, kuna ei sobitu Toompea arhitektuuriga ning kuna esindab eelkõige suurvene šovinismi. Minu arvamus on mõnevõrra muutunud. Esitan allpool mõned mõtted ja tähelepanekud:
1. Eestimaal on alanud inetuse ajastu. Mustade kastide ajastu. Kas mustad kastid sobivad siia? Minu arvates ei sobi. Kas nad on siin? Jah. Miks tohib üks kole asi siin olla ja teine ei tohi? Teen seega ettepaneku: kõigepealt lammutame absoluutselt kõik mustad ja muidu koledad kastid ning seejärel Nevski katedraali. Teeme asju õiges järjekorras.
2. Ma ei anna tavaliselt kerjustele raha. Aastaid tagasi möödusin Nevski „sibulakuurist“ ning nägin selle ees lamasklevat vanameest. Vanamees oli kaetud tuvivaibaga, see tähendab tema peale oli maandunud tuviparv, kes tundis end äti peal jalga ja tiiba puhates mõnusalt ja turvaliselt. Kuna minu peal pole kunagi mitte ükski tuvi puhanud, siis tundsin teatavat vaimustust ja imetlust ning andsin vanamehele paberraha. Teadsin, et kerjustele on sobilikum anda münte, aga see tuvivaip oli lihtsalt nii äge. Loo tuum seisneb selles, et hoolimata sümfooniast on inimesi, kes usuvad päriselt. Olen veendunud, et Nevski katedraalis toimub kahtlasi ja putinistlikke asju. Kuidas aga suhestuvad selle jamaga vagad kerjused, kelle puhas aura tõmbab tuvisid ligi nagu magnet? Kas nende jaoks oleks kiriku kaotus õiglane?
Siiski on Nevski katedraal šovinistliku võõrvõimu sümbol. Venestajate sümbol. Pakun tuleviku jaoks välja kaks rahulikku ja õiglast lahendust:
1. Võtame katedraali tükkideks. Iga tükk märgistatakse hoolikalt. Kirik pannakse kokku kohas, kus ta ei riiva ilumeelt. Miks mitte Ukrainas? Boonuseks annetame lisaks freskosid, mõne olulise ikooni, püha reliikvia jne.
2. Aktsepteerime, et maailmas on ka koledaid asju (kolekastid vohavad siin sellest hoolimata, et nad on märgatavalt inetumad kui see katedraal), kuid ei aktsepteeri sümfooniat. Seega tuleks see kirik Venemaaga seotud jõudude käest ära võtta või nendest kaugendada. Kuna tuvidega kaetud isikud ei pruugi ära harjuda Konstantinoopoli stiiliga (toolid kirikus, vigiilia puudumine, katmata peadega naised jne), siis oleks hea lahend ROCOR. ROCOR on vene emigrantide kirik ehk vene kirik väljaspool Venemaad. Eesti ei asu Venemaal. Järelikult võiks siin olla ROCOR, aga kindlasti ei tohi siin olla Venemaa vene kirikut.
Venemaa kiriku- ja riigisümfoonia peab Eestis otsemaid lõppema. Kiriku ja riigi omavaheline mehkeldamine on väga ebameeldiv neile, kes otsivad päriselt Jumalat ning soovivad, et ka nende peale laskuksid kunagi ehtsad tuvid. Siiani on mul edu olnud kevadiste varestega. Neil on aga kevaditi hormoonide ja hulluse sümfoonia ning seega nad ei loe. Hakkan rääkima teist juttu, kui minu peale laskub sügisene vares, kes ei löö mulle küüsi skalpi ega ürita nokaga äsada.
Piret Kivi
04.10.2023 Anno Domini