Olen aru saanud, et elame äärmuslaste, radikaalide ja provokaatorite maailmas. Sellisest koledast kohast tahab ju igaüks pääseda. Põgenesin Piibli lehtedele. Aga oh üllatust! Piibel ainult äärmuslastest, radikaalidest, provokaatoritest ja muidu hulludest ju koosnebki! Silma jäi mees, keda tuntakse apostel Pauluse nime all. Rahvus: juut. Kodakondsus: Rooma.
Tuntud on ütlus: „Saulusest sai Paulus.“ Seda ei juhtunud tegelikult mitte kunagi. Põhjus: rahvus ja kodakondsus ei kattunud keeleliselt. Olemas on juute, kes peavad Jeesus Kristust Messiaks. Kui nemad räägivad apostel Paulusest, siis räägivad nad siiani rabi Saulist.
„Saulusest sai Paulus“ ütlusega peetakse silmas järsku meelemuutust headuse suunas. See isik – vahet pole, kuidas teda kutsuda – sõitis Damaskusesse kurje tempe tegema. Teel Damaskusesse ilmutas talle end Jeesus Kristus isiklikult. Edasine on teada. Toimus kapitaalne muutus. Julmast tagakiusajast sai see, keda meie tunneme apostel Pauluse nime all.
6 Aga sündis, kui ma olin teel ja lähenesin Damaskusele, et lõuna ajal välgatas äkitselt mu ümber ere valgus taevast.
7 Ma kukkusin maha ja kuulsin üht häält mulle ütlevat: „Saul, Saul, miks sa mind taga kiusad?”
8 Mina aga vastasin: „Kes sa oled, isand?” Tema ütles mulle: „Mina olen Jeesus Naatsaretlane, keda sina taga kiusad!”
(Ap 22: 6, 7, 8)
Aga tulen tagasi provokatsioonide juurde. Apostel Paulus saabus Jeruusalemma, et rahvale oma sõnumit edastada. Tema sõnad võeti vastu suure rõõmuga. Kahjuks küll jutumärkides. Olukord eskaleerus ning muutus vägivaldseks. Kohale saabusid Rooma kiirreageerijad. Tegelikult küll Rooma sõdurid, aga kuna nad tuli kohale kiiresti ja reageerisid, siis pole minu arvates sugugi vale kutsuda neid Rooma kiirreageerijateks. Pealegi, millal võeti Eesti Vabariigis kasutusele sõna „kiirreageerija“? Eile?
31 Ja kui nad püüdsid teda tappa, läks sõnum sealse väeosa ülempealikule, et kogu Jeruusalemm on möllamas.
32 See võttis otsekohe sõdureid ja pealikuid kaasa ja tuli jooksujalu nende juurde. Kui rahvas nägi ülempealikut ja sõdureid, lõpetasid nad Pauluse peksmise.
(Ap 21: 31, 32)
Originaalis on ülempealik „hiliarhos“ ehk tuhande mehe juht ning pealik „hekatontarhos“ ehk sadakonna juht ehk tsentuurio. Tsentuuriona on ringi patseerinud ka John Cleese (https://www.youtube.com/watch?v=IIAdHEwiAy8 https://www.youtube.com/watch?v=UfH6gjxTTgE vaadatud 11.05.2022).
Rooma kiirreageerijad võtsid apostel Pauluse vahi alla.
33 Siis ülempealik astus ligi, võttis Pauluse oma hoole alla, käskis ta kahe ketiga aheldada ning küsis, kes ta on ja mis ta on teinud.
34 Aga rahvahulgast karjusid ühed ühte, teised teist. Kuna ülempealik ei suutnud lärmi pärast midagi selgemalt teada saada, siis laskis ta Pauluse viia kindlusse.
(Ap 21: 33, 34)
Kindlusvangla ees avaldas Paulus tagasihoidlikku soovi pidada rahvale kõne. Rooma ülempealik lubaski Paulusel enne menetlustoimingute alustamist seda teha.
39 Paulus ütles: „Mina olen juut Tarsosest, kuulsa Kiliikia linna kodanik. Ma palun sind väga, luba mul rahvale kõnelda!”
40 Kui ta lubas, astus Paulus trepiastmeile ning viipas rahvale käega. Kui kõik jäid vait, hakkas ta heebrea keeles kõnet pidama ja ütles:
(Ap 21: 39, 40)
Kõne peetud, viidi apostlihärra vangla territooriumile, kus ülekuulamine pidi algama peksukaristusega. Enne peksmist juhtis Paulus tähelepanu juriidilisele ebatäpsusele: Rooma kodanikku ei tohtinud nimelt peksuga karistada.
25 Aga kui nad olid tema rihmutamiseks kinni sidunud, ütles Paulus pealikule, kes seal juures seisis: „Kas teie tohite Rooma kodanikku piitsaga peksta ja pealegi ilma kohtuotsuseta?”
(Ap 22: 25)
Pealik jooksis kohe ülempealikut otsima. Toimus vestlus ülempealiku ja apostli vahel, mille käigus selgus, et apostel Paulus on SÜNNIJÄRGNE Rooma kodanik. Seda viimast ei saanud aga väita ülempealiku kohta.
27 Siis tuli ülempealik Pauluse juurde ning küsis: „Ütle mulle, kas sa oled Rooma kodanik?” Tema ütles: „Olen küll.”
28 Ülempealik vastas: „Mina olen endale Rooma kodakondsuse hankinud suure raha eest.” Paulus aga ütles: „Ent mina olen sellesse sündinud.”
(Ap 22: 27, 28)
Esimene mõte, mis mul tekkis. Kui kunagi peaks mind arreteerima venelasest politseinik, siis ütlen talle surmtõsise näoga: „Ma olen sünnijärgne Eesti Vabariigi kodanik!“ Huvitav, kas ta saaks aru, et trollin teda Uue Testamendiga? Vist ei saaks.
Teine mõte, mis mul tekkis. Oletame, et on olemas isik, kellel on meile oluline sõnum, mis läheb vastuollu „liberaalse baaskonsensusega“. Oletame, et sellele isikule ilmutas end Jeesus Kristus isiklikult. Oletame, et see isik ilmub apostel Pauluse kombel avalikku ruumi. Eeldan, et ka tänapäeval saabuksid kohale kiirreageerijad ning üllas sõnumitooja vahistataks. Kas tal lastaks aga vangla või politseijaoskonna ees rahvahulgale oma sõnumit edastada? Ma ei ole sellisest asjast küll kuulnud. Ja mida see tähendab? Kas seda, et Rooma Impeeriumi kiirreageerijad olid palju kenamad ja soojema südamega mehed kui Eesti Vabariigi omad? Muidugi jääb üles see peksukaristuse teema, aga esiteks seda Paulusele ei määratud (sest ta oli Rooma kodanik) ning teiseks on peksukaristuse ära kaotamine väga hiljutine samm.
Siiani on elus ameeriklasi, kes on koolis õpetaja käest klassi ees peksa saanud. Isegi mäletan, kuidas arutasin lapsena seda teemat suures grupis koos teiste lastega. Teema: füüsiline karistamine. Meie seas ei olnud mitte ühtegi last, kellel oleks puudunud füüsilise karistuse kogemus. Küll kodus, mitte koolis. Seega ei dramatiseeriks ma seda peksukaristust liiga üle. Aeg ilma peksukaristuseta on olnud üürike. Ning kas see üürike aeg ilma peksukaristuseta on inimkonnale alati kasu toonud? Võib-olla mitte, sest peksukaristuse ajal oli rohe-, sini- ja roosalakkasid nii palju vähem, et neid praktiliselt polnudki.
Igaüks, kes on Piiblit mõttega lugenud, saab ju kohe aru, et igasugune äärmuslaste, radikaalide ja provokaatorite teema nämm-nämm-nämmutamine on tobe. Sel lihtsal põhjusel, et sellel, keda peetakse äärmuslaseks, radikaaliks ja provokaatoriks, võib olla õigus. Või soovite tõepoolest väita, et apostel Paulusel ei olnud õigus? Kas julgete irvitada tema nägemuse üle Damaskuse teel? Kas selline nägemus viiks tänapäeval sundravile? Kas apostel Paulusele tehtaks süsti, kui ta mainiks, et ta suhtles Jeesus Kristusega? Kas mingi tädi või onu üritaks kohe Pauluse hirme maandada? Kuigi mis hirme täpsemalt? Apostel Paulus ei kartnud ju midagi.
Mis siis maailmas tegelikult toimub? Toimub käsk (!) sallida. Aga kuidas saan sallida inimesi, keda ma ei tunne ja kellest ma midagi ei tea? Lihtne. On olemas eliitklass. Nemad on tekitanud uue süsteemi, uue mäetipu, uue ebajumala, mille peavad omaks võtma kõik ning mille raames sallitakse kõike, ei tunta mitte kedagi ning ei saada mitte kellestki aru (ehk tegelikult ei sallita mitte kedagi). Maksab ainult uus süsteem. Uus süsteem, mis on nagu „kaitsev vihmavari“ meie kõigi kohal. Aga kes on otsustajatele andnud voli otsustada, et see uus süsteem on hea ja hüveline? Parem kui süsteemid, mis on tekkinud aastasadade, kui mitte tuhandete jooksul? Äkki on meil vihmavarju asemel hoopistükkis kihvtine kärbseseenekübar, kust immitseb mõistust nüristavaid aure ning pudeneb krae vahele kahtlasi usse, puuke ja muidu mutukaid? Isegi vihmavett ega nahkhiireguaanot ei pea selline seenelotu kinni.
Kui PPA ei kinnita otsekohe, et ka nemad lasevad vahi alla võetud meelsusekujundajatel politseijaoskonna ees innustavaid kõnesid pidada, siis ELAGU ROOMA ARMEE! MAHA PPA!
Aga PPA-l olevat nüüd dialoogipolitsei. Ja siis? Apostel Pauluse dialoogid Rooma sõjaväelastega olid nii vägevad, et jõudsid isegi Piibli kaante vahele. Mitu PPA dialoogi on Pühakirja staatuses? Null.
ELAGU ROOMA ARMEE! MAHA PPA!
p.s. Rooma kiirreageerijad saabusid kohale ilma (!) koerteta. Lahtisest lumest ma rääkima ei hakka, sest Jeruusalemma kliima on Jeruusalemma kliima.
11.05.2022 Anno Domini
Piret Kivi