Pühapäeval, 2. aprillil, on Soomes parlamendivalimised. Soome parlamendis ehk Eduskunnas on 200 rahvasaadikut, kes nelja aasta jooksul võtavad vastu (või lükkavad tagasi) Soome rahva jaoks olulisi seaduseelnõusid. Praeguse parlamendi koosseisus on kümne partei esindajad.
Valimisvõitlus on olnud äge. Dramaatilisi sündmusi ja avaldusi on piisanud ja gallupid on parasjagu lainetanud, mis omakorda on pinget ülal pidanud.
Praegune peaminister Sanna Marin (sots. dem.) on mitme asjaga meedia hambusse jäänud. Viimane ämber oli see, kui ta hiljuti Ukrainas viibides esines avaldusega, et Soome võiks peagi uute hävituslennukite vastu välja vahetatavad Hornetid Ukrainale anda. Nii kaalukaid avaldusi ei tehta, neid presidendi ja teiste tähtsate poliitikutega eelnevalt kooskõlastamata. Tollest Hornetite ideest polnud aga keegi enne midagi kuulnud, see oli täielik Marini soolo.
Koonderakonna ehk kokoomuse esimees Petteri Orpo on opositsioonis olles tarka ja tõhusat poliitikat ajanud, nii et tema partei on juba mõnda aega toetusküsitlustes esikohal olnud.
Teine opositsioonipartei Põlissoomlased on Riikka Purra juhatusel pidevalt eelneva esimehe Jussi Halla-aho liini jätkates soomlaste tõeliste huvide eest väljas olnud. Nad on võimukandjatele ebamugavaid küsimusi nagu rohepöörasust ja kuritegevust soodustavat immigratsiooni peavoolumeedia materdamisest hoolimata pidevalt pildil pidanud.
Täna avaldatud Yle toetusküsitluse tulemused näitavad, et kokoomus on endiselt liidripositsioonil, toetus 19,8%. Teisele kohale on tõusnud Põlissoomlased, kes end hiljuti peaministriparteist mööda pressisid ja keda praegu toetab 19,5% küsitletuist. Sotsiaaldemokraadid on vajunud kolmandaks 18,7 protsendiga.
Järgmises grupis, mille toetus 10 protsendi ümber võngub, on Keskerakond, Rohelised ja Vasakliit. Kristlikel Demokraatidel ja Rootsi Rahvaparteil on toetust veidi üle 4 protsendi. Stopptuld kannab Liike Nyt 1,8 protsendiga.
Tippkolmik on üksteisele nii lähedal, et ükski poliitikatundja ei oska ennustada, milliseks kujuneb lõpptulemus. Igatahes e-valimistega seotud halbu üllatusi, nagu ühes teises riigis, Soomes oodata ei ole. Aastal 2017 sedastas Soome justiitsministeeriumi töörühm, et e-hääletamisega seotud riskid on suuremad kui selle toodav kasu. Seejärel maeti e-hääletuse idee Soomes maha.
Pühapäeva õhtul on oodata tõeliselt põnevat rebimist.
Paul Oja