Väidetavalt vahib endine riigi peaprokurör Lavly Perling Isamaa separatistliku rühmituse Parempoolsed poole ja on võimalik, et ta kandideerib nendega koos järgmise aasta kohalikel valimistel.
Huvitaval moel aga paljastab Perling libaparempoolsete tausta. “Ei ole saladus, et neile ei sobinud Isamaa poliitika, mis on olnud valitsuse poliitika. See on mulle omakorda sümpaatne, et ei minda kaasa ainult vooluga iga hinna eest võimul püsida. See on seltskond, kus riigimehelikkus on ehk alles,” rääkis Perling Eesti Ekspressile.
Parempoolsetele ei sobi mitte valitsuse, vaid konservatiivne poliitika, mida erakonnas Isamaa ikka veel teatud määral aetakse. Kui see seltskond Isamaast eemalduma hakkas, kirjutas paljud analüütikud, et Parempoolsetes pole lõhnagi parempoolsusest, nende seisukohad on suuresti liberaalide ja opositsiooni omadega sarnased ning suuremas osas loosunglikud.
Päris naljanumber on see Perlingi väide, et “parempoolsed” ei tahtvat iga hinna eest võimul olla. Just seda nad tahavadki ja nende separatism on tulevikku vaatav – kui Isamaa jääb opositsiooni või üldse alla valimiskünnise, siis tormavad Parempoolsed tõenäoliselt kohe mingisse koalitsiooni (võimalik, et reformaritega), et võimupiruka juures püsida. See kamp kujutab endast poliitilisi tuulelippe, kes haistavad tuule suuna muutumist.
Perling räägib Parempoolsete riigimehelikkusest – no kui meenutada Siim Kiisleri tegevust regionaalministrina, siis ei meenu kohe ühtegi tõsist asja, mida ta oleks ära teinud. Küll aga meenuvad tema hiljutised sõnad, et eestlane võib igaüks olla.
Pigem vaatab Perling kamba poole, kelles pole riigimehelikkust grammigi rohkem kui mistahes erakonnas – tegelikult kõvasti vähem. Endise riigiprokuröri poliitikasse minek (ja just “parempoolsete” tuulelippude juurde) aga näitab, et ta on seal olnud juba aegadel, mil ta pidi olema sõltumatu ja erapooletu.
Loe ka Kes on need, keda uusparempoolsed Isamaasse tagasi tuua tahavad?