Ühiskonnauuringute Instituudi tellitud Norstat Eesti küsitluse kohaselt on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna toetus viimase kuu lõikes kasvanud rekordilise 24,5 protsendini.
Reformierakonda toetab küsitluse järgi 30,1 protsenti, ja Keskerakonda 16,8 protsenti valimisõiguslikest kodanikest.
Kui Reformierakonna toetus nädalaga ei muutunud, siis jätkus teisel kohal oleva EKRE tõus ning kolmandal kohal oleva Keskerakonna langus.
EKRE toetus on kõrgeimal tasemel ning Keskerakonna toetus madalaimal tasemel alates 2019. aasta algusest, mil uuringufirma Norstat erakondliku eelistuse küsitlustega alustas.
Reformierakonna edu EKRE ees on 5,6 protsenti ning EKRE edu Keskerakonna ees 7,7 protsenti. EKRE edu Keskerakonna ees pole varem nii suur olnud.
Esikolmikule järgnevad Eesti 200 12,8 protsendiga, Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) 7,8 protsendiga ning Isamaa 6 protsendiga.
Teadur Martin Mölderi sõnul on juba mitmendat nädalat järjest näha, kuidas EKRE on oma toetust suurendanud ja Keskerakond seda kaotanud.
“Neist esimene on päris kindlasti oma kõige kõrgemal toetuse tasemel läbi aegade ning teine lähiajaloo absoluutses madalseisus. EKRE on suutnud valitsuse tajutud läbikukkumist koroonarindel edukalt oma toetuseks muuta, kuna paljude valijate silmis on ilmselt tegemist ainsa erakonnaga, kes oleks võimeline võimuparteidele mingit reaalset alternatiivi pakkuma. Teine võimalik, kuid vähemalt kuni järgmiste valimisteni veel pelgalt hüpoteetiline alternatiiv Eesti 200 on oma olemuselt selleks ehk Reformierakonnale liiga sarnane. EKRE toetuse lisa tuleb hetkel ilmselt peamiselt kas seniste mittevalijate arvelt või Keskerakonnas pettunud inimeste ridadest,” arutles Mölder.
Kui fokusseerida sisse teatud valijagruppidesse, siis Mölderi sõnul on kohati näha väga tugevaid muutusi positsioonides.
“Kõige nooremas vanusegrupis ehk kuni 24. eluaastani, kus traditsiooniliselt on viimastel aastatel domineerinud Reformierakond, näeme, et viimastel nädalatel on toetus Reformierakonna, EKRE, Eesti 200 ja sotside vahel võrdsustunud. Märgatavalt vähem apelleerivad noortele Keskerakond ja Isamaa. Muutus on toimunud ka vanemate kui 65-aastaste valijate seas. Seal on Keskerakond kaotanud oma väga selge eelise ning praeguseks on näha, kuidas Keskerakond, Reformierakond ning EKRE konkureerivad omavahel kõige populaarsema erakonna positsiooni eest. Midagi sarnast on näha ka madalama sissetulekuga valijate seas,” tõi Mölder esile.
Nende ja teiste ümberjoondumiste tulemusena ei ole Mölderi sõnul peale rahvuse enam ühtegi valijaskonnagruppi, kus Keskerakond tugevalt domineeriks. Samas on Reformierakonna puhul veel selgelt näha nende toetajaskonna sotsiaaldemograafilisi piire.
“Kui sa oled varakeskealine rohkem kui keskmist palka teeniv kõrgharidusega lastetu Tartus või Tallinna äärelinnades elav eestlane, siis oled tõenäoliselt sina ja suurem osa sinu sotsiaalse klassi kaaslastest Reformierakonna toetajad. Kuna selles segmendis on Reformierakonna toetus nii tugev, siis ilmselt suuri kaotusi vähemalt lähitulevikus seal nad kannatama ei hakka isegi kui peaministrierakonna roll neile veel suuremaid katsumusi ette veeretab. Esimese Eesti lojaalsused on selleks liiga tugevalt paigas, samas kui teises Eestis toimub palju tõsisem poliitiline konkurents valijate poolehoiu pärast,” lisas Mölder.