Esmakordselt pakub suveräänne vastuprojekt alternatiivi euroföderalismile.
4. novembril kohtus Ungari-Poola delegatsioon Pariisis, et esitada suveräänne alternatiiv Euroopa föderalistide projektidele.
2023. aasta novembris hääletas Euroopa Parlament euroföderalistliku teksti poolt, mis sisaldas 267 muudatusettepanekut Euroopa lepingutesse ja mis peatse vastuvõtmise ja ratifitseerimise korral kaotab täielikult kõik, mis liikmesriikidel alles on jäänud suveräänsusest.
Euroopa suveräänne vastuprojekt
Seetõttu koostasid mõttekojad Ordo Iuris Poolast ja Ungari Mathias Corvinus Collegium (MCC) aruande, milles nõutakse suveräänset vastuprojekti, mis võimaldaks Euroopa riikidel oma saatuse üle kontrolli taastada. Selle algatuse eesmärk on “aidata Euroopa konservatiivsetel ja patriootilistel parteidel oma vastuettepanekuga läheneda Euroopa lepingute reformi läbirääkimistele, mida soovivad nii Emmanuel Macron kui ka Brüsselis ja Berliinis endiselt tegutsevad valitsevad eliidid”.
See algatus on juba saanud Ungari valitsuse, Hispaania Vox-partei ja mõnede Poola parempoolsete parteide juhtide toetuse. Käimas on kontaktid teiste patriootlike ja suveräänsete rühmituste sugulastega Itaalias, Portugalis, Rumeenias, Saksamaal ja eriti Prantsusmaal. Projekti tutvustamiseks on alustatud ka Euroopa ringreisi, mis muuhulgas läbis Pariisi.
Märkides, et Euroopa Liit (EL) seisab silmitsi eksistentsiaalse kriisiga, liiguvad föderalistid edasi ja “paluvad edasist integratsiooni, kiirendades seeläbi föderaliseerumise suundumust”, arutles Ordo Iuris Instituudi tellimusel BV lugejatele hästi tuntud Olivier Bault peamiste Euroopa kuritarvituste üle.
Kvaasiföderaalne, pealetükkiv ja kõikvõimas riik
Aruandes selgitatakse, kuidas “EL muutub järk-järgult kvaasiföderaalseks riigiks, mis piirab riikide otsustusõigust”, pealetükkivaks ja kõikvõimsaks koletiseks, kus efektiivne võim on koondunud valimata inimeste kätte ilma legitiimse mandaadita.
Kohtuvaldkonnas “jätkab Euroopa Liidu Kohus (EUJC) oma jurisdiktsiooni laiendamist, vähendades seeläbi liikmesriikide autonoomiat”. See triiv mõjutab ka ELi institutsioone, sealhulgas Euroopa Parlamenti (EP) ja Euroopa Komisjoni (EK), mis “on laiendanud oma volitusi üle esialgse mandaadi, tungides üha enam Euroopa õigusaktidesse siseriiklikku seadusandlusse, vähendades liikmesriikide võimet end iseseisvalt juhtida”.
Lõpuks näeme paljudes valdkondades ELi ja selle organite bürokratiseerumist, mis “suruvad liikmesriikidele üha enam ideoloogiliselt motiveeritud poliitikat peale, ilma igasuguse õiguspärasuseta”.
Selle tähelepaneku põhjal, nagu MCC esindaja Rodrigo Ballester seejärel selgitas, millist uut Euroopa visiooni peaksime edendama? Kas peaksime seda reformima, uuesti üles ehitama? Aruandes pakutakse välja kaks stsenaariumi kriisi lõpetamiseks.
Tagasi põhitõdede juurde
Esimene propageerib “tagasipöördumist põhitõdede juurde” ja kaalub “reformitud ELi […], mis lähendaks seda 1957. aasta mudelile”. Omamoodi ühine Euroopa kodu, dialoogi koht, mis võimaldab suveräänsetel riikidel arutada teemasid (sealhulgas neid, mis on tüütud) ja töötada ühiste projektide elluviimise (või mitte) nimel. Selles esimeses stsenaariumis sõnastab aruanne 23 ettepanekut liidu organisatsiooniliseks reformimiseks.
Peamised eesmärgid
Suurendada liidu paindlikkust, et võimaldada igal riigil integreeruda vastavalt oma vahenditele ja eesmärkidele;
Hinnata ümber ja jõustada liidu pädevusi, nagu need on määratletud;
Tugevdada ja laiendada ühehäälsuse reegli kohaldamist;
Tagada riikide põhiseaduste ülimuslikkus Euroopa õiguse suhtes;
Uuesti määratleda Euroopa Komisjoni roll, piirates seda tugifunktsiooniga liikmesriikide range kontrolli all;
Suurendada Euroopa Ülemkogu ja ministrite nõukogu rolli;
Uuesti määratleda Euroopa Liidu Kohtu roll ja piirata seda vaidluste lahendamisega, lõpetades selle seadusandliku rolli aluslepingute tõlgendamise kaudu;
Vähendada Euroopa Parlamendi rolli nõuandefunktsiooniks.
Uus algus
Teine stsenaarium pealkirjaga “Uus algus” pakub välja “radikaalse muutuse” võrreldes praeguste ELi struktuuridega, mis on “bürokraatlikud, kohmakad, ebaefektiivsed ja kulukad”. See hõlmab praeguse ELi laialisaatmist ja ühe “uue Euroopa koostöö organisatsioonilise raamistiku” loomist, mis austaks riikidevahelise koostöö põhiprintsiipe.
See ümberkorraldamine tagaks “… riikide vabaduse ja suveräänsuse”, mis keskendub viiele mittemateriaalsele põhialusele:
Riiklik suveräänsus;
Valitsustevaheliste organite kindel ülimuslikkus bürokraatlike organite ees, eeldades ühehäälsuse reeglit otsustusprotsessis;
Integratsioon, mis põhineb valikuvabadusel, diferentseerimismudel (mitmekiiruselised integratsiooniprojektid) ja loobumisklausel;
Tugevad ametlikud tagatised omistamise ja subsidiaarsuse põhimõtete elluviimiseks, kusjuures organisatsiooni ja liikmesriikide pädevused on selgelt piiritletud;
Riiklike põhiseaduste ülimuslikkuse kinnitamine.
Paindlikuks ja kahekiiruseliseks (kaks stsenaariumi) kavandatud Ordo Iurise ja MCC panus loodab ühitada Euroopa suveräänistide ja patriootide osaliselt lahknevad huvid ja ootused ning võimaldada igal riigil end ära tunda ja integreeruda ümbermõtestatud Euroopa tervikusse vastavalt oma võimalustele.
Kas sellest on ka kasu? Igal juhul on suveräänistidel ja patriootidel nüüd käes vastuprojekt ja seega ka laskemoon.
Allikas: BVoltaire