Politsei- ja piirivalveamet (PPA) on jõudnud tänaseks samasse kohta, kust Mart Helme siseministrina viie aasta eest alustas. Paraku jooksis süvariik kaporatuuri abil EKRE osalusega Eesti ühe parema valitsuse pikali ning elupäästvaid korras koptereid pole riigil tänaseni. PPA on nüüd avastanud, et neil ei piisa kolmest päästekopterist. Ameti hinnangul peaks Eestil olema vähemalt viis paremini varustatud kopterit ning õhkutõusmisvõimekus kahest asukohast.
PPA lennusalgale kuulub kolm kopterit ja kaks lennukit. Esimese AW139 kopteri sai Eesti kätte 2007. aastal, teise 2008. aastal ja kolmanda 2011. aasta veebruaris.
Kuigi päästekoptereid on Eestil kolm, on võimekus kaks kopterit samaaegselt välja saata langenud tänaseks 20–25 protsendi peale. Kopterid vajavad sageli remonti ning vaid kõige uuemal neist on peal jäätumisvastane seade, mis omakorda jupsib.
Tehnilistel põhjustel ei ole valves olnud kopter saanud sel aasta välja lennata 13 päeval. Kui 2024. aastal jäi kehva ilma tõttu ära 16 meditsiinilendu, siis sel aastal on ilma tõttu jäänud ära üheksa meditsiinilendu, toimunud on 84.
Juba 2020, aastal rääkis tollane siseminister Mart Helme, et Eestile on vaja lisaks kahte kopterit.
Ta soovis eelarvesse siseministeeriumile raha, et hankida ka suuremaid laevu ja moodustada sisekaitse reservüksus.
Seni oli sisejulgeolekus liigutud edasi sammhaaval, Helme soovis teha kolmikhüppe.
Esimene suurem plaan oligi siseminister Mart Helmel helikopteritega. „Kui räägime õhuvõimekusest, siis on täiesti selge, et Eesti vabariigi õhuvõimekus on väga puudulik. PPA-l on praegu kolm kopterit. Neist üks on kogu aeg meditsiinivalves. Me ei tea ju iialgi, millal tuleb häire, mis ütleb, et tooge Hiiumaalt raskelt haige inimene ära,” nägi Helme juba viie aasta eest ette probleeme, mis ongi kohale jõudnud.
Ta avaldas, et külmal talvel on lennuvõimeline sisuliselt ainult üks riigi kopter. „Kolmest kopterist üks on meil n-ö jääklassi kopter. Oleme klimaatilises vööndis, kus talvel üldiselt külmetab. See tähendab, et kopteri tiivik võib külmuda ja see võib lihtsalt alla kukkuda.”
Helme sõnul on vaja seetõttu kopteriparki lisa, kuid nüüd tuleb vaadata suuremaid ja võimsamaid mudeleid.
„Kui vaatame olemasolevate kopterite evakuatsioonivõimekust, siis ka see on puudulik. Praegused kopterid võivad maksimaalselt ära tuua kuskil kaheksa inimest. Aga tuletame meelde – umbes kümme aastat tagasi oli Pärnus suur jaanuaritorm, kui Manija saar uppus ära. Kopter käis sealt inimesi evakueerimas. Meil on praegu plaanis osta kaks suurt, võimsat helikopterit, mis võtavad peale korraga 22 inimest. Manija saare oleks üks kopter ühe korraga ära evakueerinud,” rääkis minister toona Eesti Päevalehele.
Paraku ei saanudki oma plaane teoks teha, sest see valitsus joosti peatselt pikali. Ja Eesti ühe parima siseministri Mart Helme lahkumise puhul ei puudunu lilled ega alluvate pisarad.