Kui mullu oli Eesti ÜRO õnnelikkuse raportis 31. kohal, siis värskelt avaldatud tänavuste andmete kohaselt on Eesti nüüd 34. kohal.
Baltimaadest on Leedu tõusnud mulluselt 20. kohalt 19. kohale ning ja Läti on langenud 41. kohalt 46-le. Soome aga valiti seitsmendat aastat järjest maailma õnnelikemaks riigiks, talle järgnesid Põhjamaad – Taani, Island ja Rootsi. Aruandes hinnati 143 riiki. Viimasel kohal oli Afganistan, kus 2020. aastal võttis taas võimu äärmusorganisatsioon Taliban.
Helsingi ülikool kommenteeris, et soomlaste tihe side loodusega ning töö- ja eraelu tasakaal on nende eluga rahulolu võtmetegurid. Lisaks erineb soomlaste arusaam edukast elust, võrreldes näiteks USA-ga, kus edu võrdsustatakse sageli rahaga, samuti peetakse tähtsaks soomlaste tugevat heaoluühiskonda, usaldust riigivõimu vastu, madalat korruptsioonitaset ning tasuta tervishoidu ja haridust.
Aruandest ilmnes ka, et enamikus maailma piirkondades, kuid mitte kõigis, olid nooremad põlvkonnad vanematest õnnelikumad. Üldarvestuses 19. kohal olnud Leedus olid alla 30-aastased lausa maailma õnnelikemad, kuid enam kui 60-aastased alles 44. kohal.
Samas Põhja-Ameerikas, Austraalias ja Uus-Meremaal on alla 30-aastaste õnnelikkus alates 2006.–2010. aastast dramaatiliselt langenud ning vanemad põlvkonnad on seal nüüdseks õnnelikumad kui noored.
Raporti koostanud uurijad palusid 143 riigi elanikel hinnata omaenda õnnelikkust, kuid arvesse võeti ka selliseid mõõdikuid nagu sisemajanduse kogutoodang, sotsiaaltoetused, isikuvabadused ja korruptsioonitase. (BNS)
Eesti on Kaja Kallase valitsedes kõigi nende mõõdikute osas alla käinud – majandus on põhjas, suurperedelt võeti raha ära, maksukoormus tõusis drastiliselt, isikivabadusi piiratakse (vaenukõneseaduse loomine) ja korruptiivsust näitab kasvõi justiitsministri ja prokuratuuri võimuvõitlus.