Nurinat on palju presidendi aastavahetuse kõne asjus, hädaldamine on kujunenud omaette ajakirjanduslikuks žanriks. Pole seda, pole teist, pole tükki kolmandatki. Nagu lapsed, jumala eest. Ma küsin teilt ausalt, kas Karis on kunagi pidanud mõne hea kõne, no natuke üle keskmise kõne? Ei ole.
Aga mida te siis ootasite? Et grillitud kalkun hakkab kuldmune munema või? Millal üldse mõni meie president pidas silmapaistva kõne, mida võiks võrrelda näiteks asepresidendihärra Vance Müncheni kõnega? Välistatud. Sellist kvaliteeti ei ole. Pole näinud. Rüütlil olid hästi kirjutatud kõned, kui ta just lamedalt improviseerima ei hakanud, siiani parim.
Ilvese esimene kõne Underi ja Marcus Aureliuse tsitaatidega oli paljulubav. Edasi ei juhtunud aga midagi. Lennutaadu oli kinnismõtetega veidrik, pealegi globalist. Päts võis kohati olla terane, aga uimane esitus oli tema kirstunael, vaevalt teda keegi enam meenutabki. Kaljulaiust üldse ei räägi, siiani on piinlik.
Ma ei ütle siin, et Karis on halb president, ta on viimasel ajal näidanud iseloomu ja saatnud pikalt pooletoobiste nn seadusi. Kirikupõletamise paberite koht ongi prügimäel. See on kõik tore ja vaata et pretsedenditu, aga suur oraator Karis ei ole mitte ja see kurb tõsiasi peaks ka ajakirjanikele kunagi selgeks saama.
Surm ka ei võta sealt, kus ei ole. Pole mingit mõtet ennast aastavahetusel teleka ees üles kütta: nüüd tuleb, nüüd peab tulema… Ei tule. Eks inimesel ole endal ka raske, jälle hakka ridu tegema, öelda ei ole ju midagi. Või siis ikkagi on, aga alati jääb mingi kännu taha pidama. Tulemus on sama.
Mulle näiteks ei meeldi huumor, eriti hr Niinemetsa looming. Seega ma ei vaata, ei looda sellest midagi, ei vihasta, ei raiska aega ja ei käi pärast iga nurjunud ständappi ajalehes kaebamas. Tundub, et nii on mõistlik, hoiab kokku aega ja närvi, üldse on elu parem, kui väldid ebameeldivusi.
Need presidendi kõned ei ole ju kohustuslikud, kodanikud – mis te endast piinate. Võta pint ja pea aru. Kui teil on aga vaja mingit üldrahvalikku ideed, ega mul kahju ole, võtke heaks – eesti rahvaarv tuleb tõsta kümnekordseks. Kui seda ei juhtu, siis on projekt rahvus, kultuur ja keel lõpetatud.
Ka hiilgav kõne ei millestki ei suuda asjade loomulikku käiku väärata.
Sven Sildnik,
Sisepaguluses 02.01.2026