On väga meeldiv lugeda presidendiproua õilsatest ja vajalikest tegemistest, kuid samas kaob see meeldivustunne kohe, kui mõelda, et samas riigis, piltlikult võttes selle teises servas toimuvad riiklikul tasemel vastupidised protsessid.
BNS kirjutab: “Lääne-Tallinna keskhaigla naistekliinikut külastanud sünnitusmajade fondi patroon Sirje Karis rõhutas, et iga lapse sünd ja iga pere heaolu on Eesti riigi tuleviku seisukohalt olulise tähtsusega.
“Pühendumus vastsündinute heaks on panus kogu Eesti heaks. Pelgulinna sünnitusmajas sain taas kinnitust, kui oluline on see, mida tehakse kõige väiksemate inimeste heaks. See ei ole ainult haigla ja patsientide toetamine – see on tegelikult kogu Eesti toetamine. Meie riigi jaoks loeb iga laps ja iga pere,” ütles Sirje Karis.
Pelgulinna sünnitusmaja on Sirje Karise sõnul suurepärane näide perekeskse lähenemise edukusest, kus pere intensiivravi palatid on tänapäevaselt sisustatud ja toetavad vanemate osalemist lapse igapäevases hoolduses.
“Ema ja vanaemana mõistan suurepäraselt, et beebi esimesed minutid, tunnid ja päevad on kordumatud. Beebi arengu seisukohalt on äärmiselt oluline, et ema ja isa saavad olla oma lapse kõrval ja pakkuda talle turvatunnet, sest oma vanemate hääl ja puudutus rahustavad beebit kõige paremini ja aitavad tal kosuda,” kõneles ta.”
Kahtlemata on presidendiproua sõnad õiged ja sünnitusosakonnad väärivad täit tunnustust. Paraku jääb siin kõlama rida küsimusi: näiteks miks Sirje Karise sedavõrd ilusate sõnade kõrval on Eestis lausa riigi toel leviv abordikultus; väited, et naised polevat “jalgadega sünnitusmasinad” ehk halvustav suhtumine sünnitamisse, emadusse ja peredesse; kliimapoliitika ülistamine, kus lapsed olevat “Maa tapjad”, riiklik maksu- ja toetuspoliitika, mis on suunatud just perede ja laste vastu; naiste karjäärimudeli esileseadmine lastesaamise ette jne.
Selles riigis lausa toetatakse seda, et noored neiud saaksid soosegaduses oma keha rikkuda, saamaks kellekski, kes nad pole. Samas aga ülistatakse ERR-is “peremudelit”, kus lastel pole ema.
Sünnitajaid toetava riigi esimese leedi kõrval on rida teisi naispoliitikuid, nagu sooideoloogiat ja homoagendat levitavad Liisa Pakosta, Kristina Kallas, Signe Riisalo ja ka lahkunud Kaja Kallas, kellelt pärinebki väide, et naised pole jalgadega sünnitusmasinad ning kes õhutas naisi pigem karjäärile.
Sünnitamisvastasus on Eesti riiklik poliitika – seda öeldakse erinevate poliitikute sõnavõttudes välja nii otse kui kaude, seda viiakse ellu maksu-, toetus- ja kärpepoliitika kaudu. Sellele jutule võib vastu vaielda, aga sündimus Eestis kukub tõestusena kolinal.
Üks inimene kirjutab sotsiaalmeedias, et kui nägi ühe kaubanduskeskuses juures sünnitustoetamise reklaami, tundus see kuidagi võõrana – meedia ja kogu avalik ruum on ju täis vastupidist reklaami, mille kohaselt pole lapsed siin riigis oodatud.
Veel BNS-ilt: “Sünnitusmajade fondi patroonina tõi Sirje Karis esile annetajate panuse olulisuse. Annetajate abiga on fond soetanud erinevaid meditsiiniseadmeid ning nüüd on fondil kavas koguda toetust juhtmeta pulssoksümeetrite soetamiseks vastsündinutele.
Tegemist on seadmega, mis võimaldab täpselt ja usaldusväärselt mõõta lapse vere hapnikutaset ja südame löögisagedust ning hoida beebit süles ka siis, kui ta vajab pidevat jälgimist. “See on oluline samm, mis toetab lapse ja vanema lähedust just kõige tundlikumal ajal,” märkis Sirje Karis.”
Ka siin võib täheldada kurba fenomeni: paljud sünnitamiseks vajalikud seadmed ja sisustus hangitakse just nimelt annetuste kaudu – riik ei suuda (ja ilmselt ei tahagi) kaasa aidata. Kuna majandusolukord aina halveneb ja rahvas vaesub, raha pumbatakse muuhulgas sõjamoolokile, siis on karta, et annetustega hakkavad asjad samuti maha käima.
Värske uudiski ütleb: “Lastefond palub annetajate abi 8-aastase tüdruku raviks.” Selles riigis sünnitatakse ja ravitakse lapsi annetuste abiga…
Presidendiproua ajab head asja, aga ta võiks oma mõju ära kasutada selleks, et see riik oma laste sünnitamiseks sõbralikumaks muuta. Sest praegu ta seda pole.
Uued Uudised
Presidendiproua võiks toetada seda, et lastel oleks mitte kaks isa, vaid alati ema ja isa.
