President Kaljulaid on näidanud, et tema kriitika lähtub peamiselt endale loodud mugavutsoonist ja on seetõttu võetav vaid targutamisena ning riigipead ei saa enam milleski tõsiselt võtta.
“Pandeemia näitas ka seda, kui kergekäeliselt ja kiirustades olid valitsused valmis senistest reeglitest üle astuma. Näiteks riigipiiride sulgemisel, kui tekkis mure kaubavoogude taastamisega,” vahendab BNS presidendi Kuku raadiole antud aastalõpuintervjuud.
Kaljulaid ei arvesta oma kriitikas seda, et pandeemia tabas praktiliselt kogu inimkonda vägagi ootamatult, mistõttu ei saanudki valitsused nähtamatu vaenlasega efektiivselt hakkama. Isegi teise laine saabumine, kus paljudel Lääne-Euroopa riikidel on võimalused ammendunud, on näidanud, et nii suure katastroofiga harjumine võtab aega.
Kaljulaid argumenteeris, et kriisis on Euroopa Liit toiminud kohana, kus on kokkulepitud aeg, koht aeg ja reeglid, mis toovad riigijuhte kokku ühiseid otsuseid tegema ning neid ellu viima, kirjutab BNS.
Paraku näitas viiruse saabumine just seda, et EL toimis aeglase ja kohmakana, ning paljud riigid asusid ise omal käe tegutsema. Isegi taastusfondi loomine ja ellurakendamine võttis Brüsselil tohutult aega. Sama on praegu ka vaktsiini kohaletoimetamisega, kus EL tahab oma võimu näitamiseks kaitsesüstimist kohustuslikult üheaegselt kogu Liidus tegema hakata, kuigi mõnedki riigid on selleks juba valmis ja võiksid inimesi päästma asuda.
President Kaljulaid sisuliselt ainult laidab ja kritiseerib, sest ise ta on vaid esinduskuju, kes millegi eest vastutama ei pea. Isegi tema väide, et “vaidlusruumist on ära võetud arukas arutlemise ruum”, osutab sellele, et riigipea pole loonud ühtset ühiskonda, vaid on seda ise lõhestanud, esindades laias mastaabis liberaalset maailmavaadet ja Brüsselit ning kitsamas Eesti opositsiooni.
Loe ka Euroopa Komisjoni president von der Leyen tunnistas euroliidu saamatust ja vabandas Itaalia ees